12.06.2024
Venemaa ja Ukraina vahelises konfliktis on mõlemad pooled kasutanud ligi kaks tuhat aastat vanu ruunimärke, et rõhutada oma identiteeti ja õigustada oma tegevust. Azovi pataljon, üks tuntumaid Ukraina vabatahtlike üksusi, on oma sümboolikas tõenäoliselt kasutanud Wolfsangeli ruuni. Samal ajal on Venemaa paramilitaarsed grupid, nagu Wagneri Grupp, kasutanud erinevaid ruunilisi sümboleid, et tähistada oma sõjalist identiteeti ja ajaloolist järjepidevust. Harkivi oblastis on Venemaa kasutanud eraldi ruunimärgist, et rõhutada oma väiteid piirkonna “ajaloolisest kuuluvusest” Venemaale.
Ruunide ajalooline taust
Ruunid on vanade germaanlaste kasutatud tähemärgid, mis pärinevad umbes 2. sajandist. Need sümbolid olid algselt kasutusel Futharki tähestikus, mis koosnes 24 ruunist. Iga ruun sümboliseeris kindlat häälikut ja omas sügavat mütoloogilist ja maagilist tähendust. Ruune kasutati kirjutamisel, kuid samuti maagilistes ja religioossetes rituaalides, kus need kandsid kaitse, tervendamise või õnne toomise eesmärki.
Ruunide tähendused olid mitmekesised ja neid kasutati sageli talismanidena, et tuua kandjale jõudu ja kaitset. Näiteks ruun “Algiz” sümboliseeris kaitset ja “Fehu” rikkust. Sõjapidamises olid ruunid kasutusel sõdalaste varustusel ja relvadel, et tagada võit lahingus ja kaitsta vaenlase rünnakute eest.
Tänapäeva sõjasümboolikas on ruunide kasutus taas esile tõusnud, peamiselt äärmuslike ja paramilitaarsete rühmituste seas, kes otsivad inspiratsiooni minevikust ja sümbolite võimsusest. Näiteks on neonatslikud grupid kasutanud ruune ja teisi muinasgermaani sümboleid oma ideoloogiate väljendamiseks. Need sümbolid, nagu peajumal Odini poja äikesejumal Thori haamer ja haakrist, kannavad endas sõnumit tugevusest, puhtusest ja ajaloolisest õigustusest.
Ruunid Ukraina-Venemaa sõjas
Azovi pataljoni sümboolika on saanud rahvusvahelist tähelepanu ja kriitikat nende neonatslike seoste tõttu. Pataljoni liikmed on kandnud sümboleid, mis viitavad natsionaalsotsialismile, sealhulgas Wolfsangeli ruun, mida nimetatakse ka “hundi konksuks”, mis on seotud ajaloolise natsi-Saksamaasümboolikaga.
On ka väiteid, nagu Azovil pole ruunidega midagi pistmist ja tegemist on tähtede I ja N kombinatsiooniga, mis viitab sõnapaarile “National Idea” (eesti k. rahvuslik idee). Võimalik, et see algselt nii oligi, kuid see ei takista sümbolile ruunide tähenduse omistamist.
Venelased kasutavad viikingitega seotud sümboleid pika ajaloo rõhutamiseks. Vana-Vene riik oli rootsi (russi) viikingite rajatud. Müütide järgi tuli Odin ise põhjamaadesse Sküütia steppidest, Musta mere piirkonnast, see on Ynglingite saagasse ka kirja pandud. On uskumus, et Odini sümboleid ja rituaalseid esemeid võisid kanda ainult Odini enda poolt valitud või õnnistatud sõdalased ehk siis praegusel juhul vene väed.
Sümbolite mõju ja tähendus
Ruunide kasutamine sõjasümboolikas ei ole pelgalt esteetiline valik; see kannab endas sügavaid ideoloogilisi ja emotsionaalseid tähendusi. Need sümbolid võivad inspireerida ja motiveerida, kuid samas ka polariseerida ja tekitada vastandumist. Ukraina-Venemaa sõja kontekstis on ruunide kasutamine näide sellest, kuidas ajaloolised sümbolid saavad uue elu ja tähenduse kaasaegses konfliktis, olles samal ajal nii relvaks kui ka kaitseks.
Ruunid ja teised muistsed sümbolid võivad olla võimsad tööriistad ideoloogilise sõnumi edastamisel. Need sümbolid toovad kaasa ajaloolise ja kultuurilise konteksti, mis võib tugevdada rühmituste identiteeti ja õigustada nende tegevust. Samas võivad need sümbolid tekitada ka vastandumist ja polariseerida kogukondi, eriti kui neid kasutatakse vastuoluliste ideoloogiate toetuseks.
Ruunide kasutamine kaasaegses sõjas on näide sellest, kuidas sümboolika võib mängida olulist rolli konfliktis, mitte ainult füüsilise, vaid ka psühholoogilise ja ideoloogilise relvana. See rõhutab vajadust mõista ja analüüsida sümbolite tähendust ja mõju, eriti konfliktide ja sõdade kontekstis, kus identiteedi ja õigustuse küsimused on tihti keskmes.