Aivo Petersoni 11 507 häält: kellele pettumus, kellele kergendus

„Kogu Eesti inimesed! Ma ei karda seda öelda – kogu maailma inimesed! Mina olen Aivo Peterson, keda juba poolteist aastat hoitakse täielikus isolatsioonis Tallinna vanglas,“ alustas oma pöördumist valijate poole reede õhtul Youtube´s avaldatud videoklipis kandidaat number 101.

Partei Koos ainsa kandidaadi hääl oli salvestatud ilmselt vahetult enne valimisi, aga videopilt võetud aastaid tagasi Maarjamäel küüditatute mälestuskompleksis, kahe kõrge musta seina vahel. Klipi alguses oli videot nii hästi töödeldud, et Petersoni suu liikus sünkroonis tekstiga.

„Ma palun teil Koosi nimel väga valima minna!“ lõppes Peterson kuraditosina minuti pikkune video üleskutsetega, mida esitades istus mees ka musta mälestusmüüri ääres kohal, kuhu on raiutud kõigi Eestist küüditatud Petersonide nimed.

„Nii aitate te kahe lapse isa koju tagasi. Ma vähemalt väga loodan seda. Las seekord olla tõel, õigusel, inimlikkusel üks ühine nimetaja – Aivo Peterson! Usun, et inimlikkusel ja Eesti tulevikul on ühine nimetaja. Minge ja palun kirjutage (valimissedelile) number 101! /…/ Me ei saa täna olla egoistid, me peame olema täna koos – Koos! Igast inimesest sõltub, kui kiiresti saabub rahu, meile Eesti-sisene rahu, aga ka see aeg, millal saabub rahu ka kauges Ukrainas. Mille pärast mu süda samuti väga valutab.“ (Kuna heli kvaliteet oli kehv ja Petersoni vene keel puine, siis ei vastuta Propastop tõlke täpsuse eest.)

Kandidaadi 101 jutu taustal jooksid videokaadrid tema varem korraldatud poliitilistest aktsioonidest. Läbivalt oli videos nii eesti kui vene keeles tiitrid „Koos. Hääl rahu eest Euroopa Parlamenti.“

Sellise emotsionaalselt mõjusa lõpuspurdiga lõppes Aivo Petersoni ebaharilik, rootsi kardinate tagant tehtud valimiskampaania. (Pikema ülevaate sellest avaldas Propastop eelmisel nädalal.) Reede õhtul avaldatud Petersoni märtri-rolli rõhutavat klippi oli valimispäeva õhtuks Youtube´s vaadanud 16 000 inimest.

Viraalseks see klipp paraku ei muutunud, sest seda ei levitanud suuremad venekeelsed Facebooki grupid Таллиннцы (Tallinlased, 55 000 jälgijat) ja РУССКОЯЗЫЧНАЯ ЭСТОНИЯ (Venekeelne Eesti, 57 000 jälgijat). Seda ei märganud või eiras ajakirjandus, kuigi Petersoni ainus vanglast välja smugeldatud videoläkitus vääris uudiskünnise ületamist.

Petersoni-paanika valimiste eel

Laupäeval tekitas sihtasutus SALK meedias paanika, viidates asjaolule, et Ida-Virumaal oli eelmiste europarlamendi valimistega võrreldes eelhääletusel osalenute arv ebatavaliselt kõrge. Valimispäeva õhtuks selgus, et kuigi valimisaktiivsus Ida-Virumaal kasvas 9% võrra, jäi see siiski madalaimaks Eestis.

Kui Riigikogu valimistel 2023. aasta märtsis kogus Peterson Ida-Virumaal 3968 häält, siis tänavu vaid 3643. Kogu Eestis kogus Peterson ainuisikuliselt 11 507 häält ehk 3,1% kõigist häältest.

Aivo Peterson on propagandatoode, mille esimene eesmärk on testida nõudlust Kremli-meelse poliitilise jõu järele Eestis. Selle teine eesmärk on anda putinistlikele valijatele turvaline võimalus väljendada anonüümselt oma meelsust valimiskastide juures. Kolmandaks eesmärgiks oli tekitada Petersoni valimisedu abil ebastabiilsust Eesti ühiskonnas ning hakata seda kavakindlalt kasvatama.

Kui Riigikogu valimistel järel võis Koosi valimistulemuste põhjal eeldada, et nõudlus sellise poliitilise jõu tekkeks on olemas, siis Euroopa Parlamendi valimised seda ei kinnitanud.

Üks Ida-Virumaal põhjalikku tänavakampaaniat teinud poliitik kirjeldas Propastopile Petersoni võimalikke valijaid nii: “Need on hirmunud inimesed, kes kardavad sõda. Nad soovivad Venemaa-vastaste sanktsioonide lõpetamist ja piiri taasavamist. Seda kõike Peterson neile lubab.”

Ent paljud Ida-Virumaa valijad on Propastopi allika tänavakampaania kogemuse kohaselt protestivalijad, kes pole rahul valitsuse poliitikaga ning oma olukorraga. “Üks inimene ütles mulle Sillamäel: me oleme teie домашние русские (otsetõlkes koduvenelased), viidates nii venekeelsele väljendile домашние животные (koduloomad). Need inimesed Ida-Virumaal pole rahul valitsusega ega oma olukorraga.”

Ent nagu näitasid Euroopa Parlamendi valimiste tulemused, jäi vene valijate enamus nii Ida-Virumaal kui Tallinnas truuks Keskerakonnale, kuigi erakonna esimehe Mihhail Kõlvarti suhtumine Ukraina sõtta kattub valitsuse seisukohaga.

Putinile pettumus, Euroopale kergendus

Nagu Propastop hiljuti osutas, meeldiks Vladimir Putinile killustunud ja töövõimetu Euroopa Parlament. Eesti valimistulemused tugevdavad Euroopa Parlamendi töövõimet, sest seitsmest esindajast kuus kuuluvad kolme peavoolu fraktsiooni: konservatiivide, sotsiaaldemokraatide ning liberaalide fraktsiooni. Ainsaks erandiks on Jaak Madison EKREst.

Nagu näitasid üleeuroopalised valimistulemused, on president Putinil põhjust valimistulemustes pettunud olla. Valimiste eel ennustati suurt edu parem-äärmuslikele parteile, kellest paljud suhtlevad putinistliku Venemaaga hoolimata sõjast Ukrainas. Ent peavooluparteid kogusid kolme peale soliidse tulemuse, esialgsetel andmetel suurusjärgus 400 häält 720st. See loob hea eelduse luua kolmest peavooluparteist  – parempoolsetest, sotsiaaldemokraatidest ja liberaalidest – töökindel koalitsioon Euroopa Parlamendi juhtimiseks järgmisel viiel aastal.

Venemaa üritas erinevate desinformatsiooni kampaaniatega Euroopa Parlamendi valimisi õõnestada, ent üldkokkuvõttes oli nende mõju väike. EUvsDisinfo andmetel püüdsid desinformatsiooni levitajad nii EList kui ka väljastpoolt õõnestada valimisprotsessi usaldusväärsust, demokraatlikke protsesse üldiselt ning tekitada Euroopas lõhestumist ja polariseerumist. Desinformatsiooni autorid on levitanud valeteavet selle kohta, kuidas hääletada, heidutanud kodanikke hääletamast või püüdnud enne valimisi külvata lõhestumist ja polariseerumist. Mõnikord tähendas see teaberuumi üle ujutamist rohke vale ja eksitava teabega, mille eesmärk on kaaperdada avalik arutelu.

Desinformatsiooni sihtmärgiks on tihti mitmed Euroopa poliitikavaldkonnad: Ukraina toetamine, Euroopa rohelepe, ränne. Sageli on infoga manipuleerimise kampaaniate sihtmärgiks tipp-poliitikud. Eriti valusalt üritasid Kremli kampaaniad halvustada Prantsusmaa presidenti Emmanuel Macroni, sest Prantsusmaa riigipea roll Ukraina toetamisel tõusis viimastel kuudel oluliselt. Kremli kättemaksuhimu ilmestab Riigiduuma aseesimehe Pjotr Tolstoi väide, et Prantsusmaad juhivad perverdid, sest peaminister Gabriel Attal on avalikult gei ning kuulub Macroni “ringi”.

Desinformatsiooni levitajad kasutasid infokeskkonnaga manipuleerimiseks libakontode võrgustikke ning liba- või võltsitud meediaväljaandeid. Euroopa välisteenistuse ja ELi liikmesriikide ametiasutuste hiljutiste paljastuste hulka kuuluvad operatsioonid False Facade, Portal Kombat ja Doppelgänger.