Valimiskampaania, mis teeb end Aivo Petersoni eest ise ära

05.06.2024

Meie seisukohtadega tuleb arvestada. Vabadus ja demokraatia peavad kehtima kõigi jaoks. Kui meid ei taheta kuulata Eestis, kuulatagu meid siis Euroopas. Meile pole vaja poliitikute-spekulantide diktatuuri. Tahame ise valida endale oma tuleviku. Kuvatõmmis: Koosi valimisreklaam Facebookis.

Üks vähestest käimasolevate Euroopa Parlamendi valimiste põnevatest küsimustest on niinimetatud „Petersoni fenomen“ ehk juba üle aasta rootsi kardinate taga istunud erakonna Koos juhi valimistulemus. Intriigi tekitavad kaks küsimust – kas Peterson teeb sama võimsa tulemuse nagu mullu Riigikogu valimistel ning kas tema poolt antud häälte tõttu jääb Keskerakond Euroopa Parlamendis üldse esindamata?

Ainulaadne on taasiseseisvunud Eestis seejuures asjaolu, et Petersonil endal pole võimalik valimiskampaaniat teha.

Enamuse eestlaste jaoks sai erakonna Koos kaasesimehe Aivo Petersoni nimi tuntuks alles 2023. aasta märtsis, mil ta Putini sõda õigustava valimiskampaania tulemusel kogus Ida-Virumaal 3968 häält. (Partei täispikk nimi on „KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele“ ning selle valimisnimekiri kogus valimistel üle Eesti 2,4% häältest.)

Väga vähe oli neid hästi informeeritud inimesi, kes oskasid viimasel hetkel valimistele pääsenud Narva-Jõesuu „massöörilt“ sellist tulemust oodata. Asjaolu, et Petersoni poolt hääletanutel on Eesti kodakondsus, pani ühiskonna võpatama.

Ka Euroopa Parlamendi valimistel saavad osaleda eesti kodanikud (ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud). Petersoni tulemus pühapäeval lõppevatel valimistel näitab, kui palju on nende seas eesti kodakondsusega, kuid putinistliku meelsusega inimesi. Tänavu on erinevus selles, et kui eelmine kord tegi Peterson (ja Koosi teine edukas häältemagnet Oleg Ivanov, kes kogus Lasnamäel ja kesklinnas 2699 häält) üliaktiivselt valimiskampaaniat, siis seekord teevad tema eest kampaaniat vähesed Koosi aktivistid.

Mis kujundab valijate suhtumist kandidaati number 101?

Läheme ajas veidi kaugemale tagasi. Peterson hakkas oma isiklikku kuvandit üles ehitama kohe pärast sõja algust Ukrainas 2022. aasta alguses. Esiteks eristus ta selgelt oma suhtumises sõtta, näiteks nimetas ta 412 ohvriga Butša massimõrva lavastuseks. Samuti kordas ta Kremli narratiivi sellest, et sõda Venemaaga alustasid lääneliitlased, kasutades selleks vasallriike Ukrainat, aga ka Balti riike ning Poolat.

Teiseks mängis Peterson suure isikliku vaprusena välja selle, et ta läks avalikult vastuollu „Balti režiimide“ ametliku seisukohaga. See taavetlik heitlus Koljatiga tekitas Petersoni suhtes kaastunnet. Pateetiliste sõnadega rääkis ta vajadusest sõlmida rahu ning ähvardas Ukraina toetamisel puhul sõja laienemisega Balti riikidesse. Näiteks esines ta 2022. aasta novembris Kremli ühe esipropagandisti Vladimir Solovjovi saates sõnumiga: “Meie põhisõnum on rahu ja rahvustevaheline harmoonia Eestis.”

Petersoni toetust suurendas ka paljude vene valijate rahulolematus Eesti valitsuse kindlameelse toetusega Ukrainale ja Ukraina põgenikele.

Tõenäoliselt oli see Petersoni partner krüptoärimees Oleg Ivanov, kes lõi Koosi liidritele 2022. aasta sügiseks tõhusa meediaplatvormi. Eesti avalikkusele jäi see suuresti nähtamatuks, sest valdavalt venekeelse ning sotsiaalmeediale tugineva platvormi pakkus neile korduvalt kapo aastaraamatus mainitud Oleg Bessedin. Bessedin hakkas Koosi liidrite jaoks tootma ning levitama videosisu nii tema administreeritavas Facebooki keskkonnas Таллиннцы ehk Tallinlased (sel rühmal on praeguseks üle 55 000 jälgija) kui teistes oma (sotsiaal)meedia kanalites.

Oluline osa Petersoni ja Koosi kuvandi loomisel oli märtrioreooli tekitamine. Ikka korrati ühismeedias levitatud avalikes esinemistes juttu sellest, et võimud survestavad liikumist ega lase seda ametlikult erakonnaks registreerida. Pärast ootamatult head tulemust Riigikogu valimistel lisandus väide „häälte vargusest“.

Petersoni Riigikogu valimiste kampaania väljapaistvaim osa oli sõit Venemaa poolt okupeeritud Donbassi, kust edastatud videoesinemistes võimendas ta rašistlikku propagandat. See muutis Petersoni kangelaseks nende eesti valijate jaoks, kelle arvates pole Ukraina sõja põhjused „üldse mitte ühesed“.

„Andestage meile, Donbassi lapsed!“ – Aivo Peterson. (Donbassi lapsed on Venemaal üldlevinud narratiiv, mille kohaselt hukkus Ukraina suurtükirünnakutes pärast 2014. aastat üle saja lapse okupeeritud Donbassis. Selle narratiiviga õigustas Kreml oma kodanike silmis edukalt täiemahulise sõja algust 2022. aasta veebruaris ning see levis ka näiteks Таллиннцыs)  Allikas: kuvatõmmis Rutube.ru

Miks kandideerib Peterson Euroopa Parlamenti?

Kui Kapo Petersoni pärast valimisi 10. märtsil 2023 kahtlustatuna Eesti vastase suhte loomises kinni pidas, oli tema kuvand pooldajate jaoks valmis – tegemist on lihtsa ja sirgjoonelise inimesega, kes võitleb rahu eest ning julgeb omada ametlikule seisukohale vastanduvat arvamust.

Petersoni ja Koosi kuvandi võimendamiseks kasutati ka parteilist vastandust. Jutt sellest, et Koosilt varastati Riigikogu valimistel hääli reformistide kasuks, ei mõjunud eriti partei toetajatele. Palju paremini töötas vastasseis keskerakondlastega, kellele Koos ja Peterson heitsid ette kauaaegsete vene valijate huvide reetmist. Seda narratiivi kasutasid Koosi liikmed ise, ent sellest rääkisid ning seda võimendasid tahes või tahtmata ka keskerakondlased, politoloogid ja ajakirjanikud.

Tänavuse poliitikahooaja üks huvitavaim küsimus on see, miks esitati riigireetmises süüdistatuna kohtu all olev Peterson Euroopa Parlamendi kandidaadiks?

Kui Petersonil õnnestuks tõesti Euroopa Parlamenti pääseda, siis on tema isiklik lugu alates 10. juunist üks nende valimiste rahvusvaheliselt enim tähelepanu pälviv lugu. Kohtu all oleva putinisti edu tõestaks veenvalt arvuka Kremli-meelse kodanikkonna olemasolu Eestis ning mõjuks täbaralt Eesti mainele. Aga isegi juhul, kui Petersoni tulemus 9. juulil saab olema eelmise korraga võrreldes nõrgem, saab vene propaganda tema märtri-oreooli edukalt propagandas ära kasutada tõestamaks „Balti režiimide“ ebademokraatlikkust suhtumises teisitimõtlejatesse.

Kuidas toimib Petersoni kampaania?

Igal juhul pole pole Petersonil vahi all olles võimalik ise oma valimiskampaaniat teha. Aga selgub, et tal polegi seda vaja.

Parteikaaslased reklaamivad teda mõnes sotsiaalmeediagrupis, kuid need pole oma levikult võrreldavad massiliste postitustega Таллиннцыs enne Riigikogu valimisi. Nii Tallinnas – näiteks Lasnamäel Laagna teel – aga ka Ida-Virumaal on väljas korralikud välireklaamplakatid. See tõestab, et ka pärast Oleg Ivanovi Venemaale pagemist on Koosi parteil kasutada mõningal määral reklaamiraha.

Narva ajakirjanik Roman Vikulov kirjutas, et Petersoni reklaami sisule ja mahule pole mõtet tema võimaluste hindamisel tähelepanu pöörata. „Selle (valimisreklaami) ülesanne on teavitada avalikkust faktist, et Peterson kandideerib Euroopa Parlamenti. Sellest piisab,“ kirjutas Vikulov.

Ülejäänud kampaania tegemisel aidatakse Petersoni mitmeti. Vikulovi sõnul aitavad teda ründavad oponendid. „Aitab meedia, mis teatas, et ühe küsitluse järgi on Petersoni poolt valmis hääletama rohkem inimesi kui näiteks keskerakondlase Jana Toomi ja endise keskerakondlase Jüri Ratase poolt. Et ta on praegu populaarsuselt kaheksas kandidaat. Ja uudised sellest, kuidas Aivo on õnnelik oma valimisnumbri 101 üle – esimene koht üldnimekirjas toob iseenesest hulgaliselt hääli juurde,“ loetles Vikulov.

Tähelepanu toob Petersonile see, et paljudes raadio ja televisiooni poliitikasaadetes arutatakse Petersoni „personaalküsimust“. Politoloogid jätkavad arutelu teemal, kas ja kui palju võtab Peterson hääli ära keskerakondlastelt.

Petersoni kandidatuuri toetab Dmitri Klenski artiklite avaldamine propagandakanalites selle kohta, kuidas parteid Koos mustatakse. Aga ka see, kui teisejärgulistes vene telekanalites kiidab teda Koosi kaasasutaja, praegu Venemaale pagenud Oleg Ivanov.

Petersoni toetajad salvestavad videoid, mis ei propageeri niivõrd kandidaati number 101, kuivõrd paljastavad väidetavaid telgitaguseid. Koosi liikmed levitavad väidet, mille kohaselt võimud ise aitasid kaasa erakonna Koos tekkele, et vähendada niimoodi samuti venemeelseks peetava Keskerakonna mõju.

Euroopa Parlamendi liige Jana Toom võttis intervjuu politoloog Leonid Karabeškinilt Aivo Petersoni teemal, kellele ennustatakse keskerakondlastelt olulise osa häälte ülevõtmist … jne. Kuvatõmmis: Таллиннцы, rühma administraatori Oleg Bessedini toodetud ja levitatud valimisreklaamist.

Kaudselt levitas sellist väidet Marina Kaljuranna nimele toetudes Koosi juhatuse liige Aleksei Teterev, kes kirjeldas väidetavat kohtumist sotsiaaldemokraatide esinumbriga ühel valimisüritusel.

„Kuidas läheb, konkurendid?“ küsis minult Kaljurand.

„Mina vastasin – me oleme ju kolleegid.“

Kaljurand vastas: „Kolleegid oleme me ainult selles mõttes, et mõlemad võtame Jana Toomilt hääli ära.“

Vaidlesin vastu: „Aga kuidas me siis oma riiki koos hoiame?“

Kaljurand: „Ei, sarnasus on meil ainult ühes küsimuses (Jana Toomilt häälte ära võtmises). Milleski muus meil midagi ühist ei ole.“

Ja valimiskampaania lõpusirgel alustas isegi Jana Toom ise diskussiooni Petersoniga (vt kuvatõmmis Таллиннцыs).

Suureks abiks Petersoni kampaanias on asjaolu, et ta on vahi all ning lõplik otsus tema asjas tehakse pärast valimispäeva. See ebatavaline olukord toimib iseenesest huviärataja ning reklaamina isegi tavaliste inimeste jaoks, kes teda ei toeta: mis siis ikkagi juhtub, kui Peterson valituks osutub…

Roman Vikulov jõudis järeldusele: „On selge, et paljudel juhtudel on Petersoni poolt hääletamine protestihääletamine. Paljud hääletavad nendel valimistel ainult sellepärast, et Peterson neil osaleb, eitades ühtaegu kõiki teisi parteisid ja nende kandidaate.“

Seega tundub praegu, et Petersoni puhul toimib uudishimu, mis on korrutatud emotsionaalse protestiga.

Uuringufirma Kantar Emori viimase küsitluse kohaselt ei ole erakonna Koos ainsal kandidaadil Aivo Petersonil tõenäoliselt võimalik europarlamenti pääseda. Ent uuringust ülevaate teinud Delfi poliitikatoimetaja Herman Kelomees lisas: „Samas pole teada, kui hästi suudavad küsitlusfirmad niivõrd äärmusliku kandidaadi toetajaskonna üles leida. Tõde selgub valimisõhtul.“