Miks testis Venemaa provokatsioonidega NATOsse kuuluvaid naaberriike?

Eelmisel nädalal korraldas Venemaa hübriidsõjas lääne vastu mitu provokatsiooni NATO idapiiril. Propastop kirjeldab toimunut ning selgitab nende piiriprovokatsioonide eesmärke.

Aga meenutame kõigepealt sündmustejada. 21. mail ilmus Venemaa kaitseministeeriumi kodulehele dokumendi mustand, mille kohaselt kavatsevat idanaaber ühepoolselt muuta oma merepiiri Leedu ja Soomega. Sellise soovi teostumine oleks tähendanud 1985. aastal Nõukogude Liidu ajal määratletud merepiiri muutmist olulisel määral.

Selle väidetava dokumendi tähendust võimendasid Venemaa riiklik uudisteagentuur TASS ning teised meediakanalid. Nende väitel väljendas kavatsus muuta merepiire soovi kaitsta paremini Venemaa praeguseid strateegilisi ja geopoliitilisi huve.

Venemaa kaitseministeeriumi leheküljel avaldatud dokument pälvis rahvusvahelises ajakirjanduses palju tähelepanu ning seda olid sunnitud kommenteerima kõigi asjaomaste riikide poliitilised juhid. Soome president Alexander Stubb rahustas avalikkust sõnadega, et “Soome reageerib alati rahulikult ning tugineb otsustes faktidel.“

Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis nimetas vene dokumendi mustandit osaks käimasolevast hübriidsõjast, mille eesmärk on „levitada Läänemere piirkonnas hirmu ja ebakindlust Venemaa kavatsuste kohta.“

”See alusetu väide (merepiiride muutmise kohta) ei ole suunatud ainult Vene publikule, vaid ka näiteks hiinlastele. Euroopa demokraatiad, sealhulgas Soome ja Leedu, neid väiteid ei usu. Kuid soomlasi ja leedulasi ei lohuta teadmine, et meil on õigus. Nüüd on hädavajalik, et nende riikide valitsused ja NATO võtaksid kindla seisukoha,“ kirjutas Iltalehti ajakirjanik Lauri Nurmi.

Venemaa ajakirjandus kasutas naaberriikide ajakirjanduse suurt tähelepanu merepiiri muutmise kajastust ära ning avaldas hulgaliselt üleoleva hoiakuga kajastusi. Seda hoiakut kirjeldavad ilmekalt juuresolevad kuvatõmmised pealkirjadega „Eesti ja Leedu on paanikas. Kuidas ja miks tahab Venemaa muuta piire Balti riikidega“ ning „Soomlased on ära hirmutatud: Venemaa kavatseb parandada nõukogude-aegseid vigu ning muuta merepiiri“ (vt kuvatõmmis).

Venemaa dokumendi mustand kadus kaitseministeeriumi kodulehelt juba samal päeval, 21. mai õhtul. Kolmapäeval, 22. mail, avaldasid TASS, RIA Novosti ja Interfax viitega sõjalis-diplomaatilisele allikale uudise, mille kohaselt Venemaal „ei ole olnud ega ole ka praegu“ kavatsust muuta territoriaalvete, majandustsooni, mandrilava ulatust maismaa rannikul ega riigipiiri Läänemeres“.

Järgmisena testiti Narva jõel Eesti reaktsiooni

Ööl vastu 23. maid eemaldas Vene piirivalve Narva jõest poid, mis olid paigaldatud Eesti vetesse laevatee tähistamiseks. Ida prefektuuri piirivalvebüroo juhi Eerik Purgeli sõnul paigaldavad Eesti ja Venemaa igal kevadel laevatee tähistamiseks Narva jõkke poid, ent tänavu polnud Venemaa pool nõus umbes poolte kavandatud 250 ujuvmärgi asukohtadega.

Kuigi Eesti piirivalve jälgis Vene piirivalvurite tegevust poide teisaldamisel, ei allunud nad vastaspoole teadlikule provokatsioonile. Öö jooksul võttis vene piirivalve veest välja 24 Eesti piirivalve paigaldatud poid, millest mõnede asukoha olid nad varem vaidlustanud.

Ametlikult piirdus Eesti reaktsioon sellega, et välisministeerium kutsus reedel, 24. mail Narva jõel aset leidnud piiriintsidendi tõttu välja Venemaa ajutise asjuri. Oluline on märkida, et 1991. aastal pärast Nõukogude Liidu lagunemist muutus Eesti ja Venemaa vaheliseks administratiivseks piiriks senine Vene Föderatsiooni ja Eesti NSV vaheline kontrolljoon. Ametlikku piirilepingut pole Eesti ja Venemaa vahel õnnestunud sõlmida.

Eesti Twitter reageeris poide teisaldamisele meemiga, mis põhineb Eestis üldtuntud 2007. aasta aprillirahutuste ajal tehtud fotol. Sellel Liis Treimanni aasta pressifoto auhinna saanud fotol on kujutatud kokk Ženja, kes röövis puruks pekstud ajaleheputkast maiustusi. Eelmisel nädalal käiku läinud meemil on Ženjale lisaks maiustustele pihku joonistatud poi.

Mitmed Vene meediaväljaanded teatasid 23. mail, et Karjalas töötavad vene piirivalvurid said Soome piiri tõhusamaks jälgimiseks uue varustuse. Nagu oli näha Venemaa riikliku Rossija 1 kanali videotelt, tähendas uus varustus maapinnale kinnitatud õhupalle. Rossiiskaja Gazeta teatal on „õhulaevade“ eesmärk takistada ebaseaduslikku immigratsiooni Soome.

Maapinna külge kinnitatud suuri õhupalle märgati eelmisel nädalal ka Eesti-Vene piiril Narva lähistel. Eesti Rahvusringhäälingu andmetel märkas piirivalve õhus Vene poolel tähega Z tähistatud õhupalli (Z on Venemaal Ukrainas peetava sõja sümbol).

Erinevate analüütikute hinnangul omavad Venemaa hiljutised provokatiivsed tegevused mitme NATO riigi piiril, sealhulgas väide soovist muuta merepiiri Leedu ja Soomega, mitmeid strateegilisi eesmärke:

Venemaa soovib nende tegevuste abil säilitada või isegi laiendada oma mõjuvõimu naaberriikides, testides oma provokatsioonidega rahvusvaheliste reaktsioonide piire.