Analüütik Fjodor Krašeninnikov: ainus venelasi mobiliseeriv jõud on raha

Kaasaegseid sõjaveterane Peterburis.                                                                                                                    Foto: kuvatõmmis.

Vene poliitikaanalüütik Fjodor Krašeninnikov ütles Propastopile antud intervjuus, et venelasi ei innusta sõdima ideoloogilised põhjused, vaid riigi pakutud raske raha.

„Ilmselgelt on olemas sellises suurusjärgus sõdimise eest makstav summa, mis muutub Venemaale rahaliselt hävitavaks koormaks. Kui lõpuks selleni jõutakse, tuleb ikka välja kuulutada lõputult edasi lükatud mobilisatsioon,“ ütles Brüsselis paguluses elav poliitanalüütik Krašeninnikov.

Miks tähistatakse Venemaal 9. maid nii tagasihoidlikult?

„Tänavuste sõjaväeparaadide ja Surematu polgu rongkäikude tühistamisel võib olla mitu põhjust. Esimene neist on materiaalne: tagalapiirkondades pole sõjatehnikat ja elavjõudu, kuna kogu töökorras tehnika ja maksimaalne hulk sõdureid on rindele saadetud. Teine põhjus on hirm diversioonide ees, mille sihtmärgiks võivad saada elavjõu ja tehnika koondumine paraadi ettevalmistamise eel ja paraadi ajal piirkondades, mis on Ukraina droonide ja diversioonitegevuste löögiulatuses.

Kolmas põhjus on pigem ideoloogiline ja seotud meeleoludega regioonides, kus paraadide korraldamine võib inimestele tunduda kohatu. See kehtib rindele lähemal asuvate regioonide kohta, kuid rindelt kaugemal asuvates piirkondades viidi paraadid läbi,“ selgitas Krašeninnikov.

Krašeninnikov on veendunud, et tänavused Surmatu polgu rongkäigud jättis Putini režiim ära kahel põhjusel. Esiteks kardeti, et inimesed tulevad tänavatele Ukrainas hukkunud omaste piltidega ning nende suur arv tekitab sõjavastase meeleolu. Teiseks puudus tänavu Surematu polgu marsside korraldamiseks ideoloogiline ja propagandistlik vajadus.

„Peamine mobiliseeriv jõud on Venemaal raha. Kõik toimib ilma igasuguse ideoloogiata. Kui inimesed elavad vaeselt, ja oluline osa Venemaa elanikkonnast elab tõepoolest vaesuse piiril, eriti väikelinnades on inimeste olukord kohutav. Ja siis pakuvad võimud neile: „Kas soovite miljon rubla?“

See miljon rubla on umbes 10 000 eurot. Isegi Belgias saaksin ma 10 000 euro eest inimesi värvata, sest isegi Euroopa jaoks on see märkimisväärne summa. Ja Venemaa võimud maksavad seda raha ainult kutselisse teenistusse astumise lepingu sõlmimise eest. Inimeste jaoks, kelle palk on 10000 – 15000 rubla ehk 100-150 eurot, ja kes on end lõhki laenanud, on see väga suur summa.

Kui selline inimene peaks Ukrainas hukkuma, siis lahendab see täielikult kõik tema pere rahalised probleemid. Sõda põhineb sellisel verisel künismil.

Milliste sõnadega seda esitletakse – ei mängi üldse mingit rolli. Kui Venemaa võimud kutsuksid inimesi sõtta ainult loosungitega ning sõjakomissariaatide uste taga lookleksid järjekorrad meestest, kes ihkavad sõdida „vene maailma“ nimel, siis ma oleksin valmis tunnistama, et selline ideoloogiline kontseptsioon on olemas.

Aga sõjakomissariaatide uste taga ei ole kunagi mingeid järjekordi olnud ja rindel sõdivad inimesed, kes teadlikult võitlevad raha eest.“

Kreml kohalikele võimudele: toppige suud rahaga kinni!

„Regioonides on kuberneridele ja kohalikele võimudele antud range ülesanne: kui on hukkunute pered, siis tuleb igal juhul võtta valveseisak ning proovida perega kokkuleppele jõuda. Omaksed tuleb üle ujutada raha, tähelepanu, lillede, kommide, millega iganes – peaasi, et nad rahul oleks. Miks? Sest kui üks pere on rahulolematu, siis heidutavad nad ka teisi peresid.

Suhtumine on selline: „Miks peaksime sõtta minema? Seal, nad ütlevad, visatakse raha!“ Seetõttu maksavad võimud kõigile.

Minu arvates ei suuda riik pärast teatud summani jõudmist enam rahalisele koormusele vastu pidada. Samal ajal on miljoni rubla suurune väljamakse üsna suur, ja selle summani jõuti väga kiiresti – ilmselt ei leitud väiksema summa eest sõdida soovijaid. Ilmselgelt on olemas sellises suurusjärgus sõdimise eest makstav summa, mis muutub Venemaale rahaliselt hävitavaks koormaks. Kui lõpuks selleni jõutakse, tuleb ikka välja kuulutada lõputult edasi lükatud mobilisatsioon,“ on Krašeninnikov veendunud.

Kes on Fjodor Krašeninnikov?

Poliitikaanalüütik, publitsist ja blogija.

Sündis 1976. aastal Alma-Atas, 1998. lõpetas Uurali Riikliku Ülikooli. Osales poliitikas, nõustas valimiskampaaniate korraldamist ning 2008. aastal avaldas antiutoopia „Pärast Venemaad“. 2014. aastal kritiseeris Venemaa võime Krimmi annekteerimise ning Donbassis algatatud sõja eest.

Venemaalt lahkus 2020 aasta suvel pärast seda, kui teda karistati 7 päevase arestiga „korduva võimuesindaja solvamise eest“. Krašeninnikov eeldas, et lahkub kodumaalt ajutiselt, aga kümme päeva hiljem mürgitati Aleksei Navalnõi ning ta otsustas jääda pagulusse.