Surematu polk 2024: Ukrainas tapetuid peidetakse, ellujäänuid eksponeeritakse

Venemaa võimud jätsid tänavu juba teist aastat järjest kogu riigis ära Surematu polgu miljoneid venelasi tänavale toonud rongkäigud tuues põhjuseks turvakaalutlused. Sõltumatute poliitikavaatlejate hinnangul kardab Putini režiim tegelikult hoopis seda, et rahvas toob linnade tänavatele lisaks suure isamaasõja veteranide portreedele ka kümned tuhanded Ukraina sõjas hukkunud omaste pildid.

Kardetakse, et kibestunud emad ja lesed muudavad tänavatele tulles nii maailmale kui vene inimestele mõistetavaks, kui palju vene mundris mehi on kahe aasta jooksul Ukrainas surma saadetud.

Kompenseerimaks suurte rongkäikude ärajätmist suunavad võimud Surematu polgu portreede avaldamise kindla kontrolli all olevasse internetti ning korraldavad massiivset ajupesu koolides ja lasteaedades.

Internetis on turvalisem. Aga kellel?

Surematu polgu keskjuhatuse kaasesimehe Jelena Tsunajeva sõnul otsustati ürituse veebiversioonis läbiviimise kasuks üksnes turvalisuse tagamiseks. Kuid kelle turvalisuse huvides – seda ta ei täpsustanud.

Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu kinnitas, et inimesed võivad kaasa lüüa „alternatiivsetel viisidel selle päeva tähistamiseks“. Üks populaarne meetod, kinnitas Šoigu, on osaleda Surematu polgu veebiversioonis, kus osalejad saavad postitada fotosid oma esivanematest sõjaveteranidest. Samuti soovitas ta kasutada aastatel 1941-1945 toimunud sõja veteranide fotosid autode või oma riietuse kaunistamiseks, et „väljendada isiklikku austust ja meenutada oma esivanemate kangelastegusid“.

Samas ei ole Šoigu, Tsunajeva ega teised Surematu polgu korraldajad soovitanud internetti üles riputada “sõjalises erioperatsioonis” osalenud vene sõjaväelaste fotosid.

Ka aastatel 2020-2021 toimusid Surematu polgu aktsioonid 9. mail veebipõhiselt, kuid toona “koroonaviirusega seotud epidemioloogilise olukorra tõttu“. 2022. aastal taaselustusid Venemaa linnades rongkäigud, milledes osales miljoneid inimesi. Aga juba mullu otsustasid võimud venelaste seas väga populaarse rongkäigu korraldamisest “julgeolekukaalutlustel” loobuda, kuigi 2023. aastal ei suutnud Ukraina veel rünnata objekte Venemaa tagalas ning avalikes kohtades polnud toimunud terrorirünnakuid.

Tänavu aprilli alguses tabasid Ukraina droonid esimest korda juba rindest kaugel Tatarstanis asuvaid tööstusettevõtteid. Märtsis rünnati droonidega objekte Leningradi oblastis. Ent erinevalt vene armeest ei ole Ukraina droonid kordagi rünnanud tsiviilobjekte ja tsiviilisikuid.

Hukkunuid peidetakse, ellujäänuid eksponeeritakse lastele

Surematu polgu eelüritused algasid juba 1. mail, mil võimud dekoreerisid suure isamaasõja kangelaste portreedega erinevaid ühistranspordi sõidukeid. Üle kogu Venemaa toimuvad autorongkäigud, näiteks Orjoli oblastis osales patriootlikul autosõidul 30 autot umbes 70 inimesega.

„Teine populaarseks osutunud formaat, mida me jätkame, on „Mälestuste galerii“. Avalikesse kohtadesse, parkidesse ja linnaväljakutele paigutame suure isamaasõja kangelaste ja ordenisaajate portreed koos teabega nende tegude kohta,“ ütles Surematu polgu juht Tsunajeva.

Paljude Venemaa riiklike asutuste kodulehtedel ilmuvad uudised vajalike ürituste korraldamisest. Näiteks Surematu polgu Mari Eli Vabariigi peakorteris kohtusid sõjalise erioperatsiooni osalejad ja avalikkusele tutvustati üritust nii: “Nad laulsid rindel loodud laule ja meenutasid meie aja kangelasi, kes täna jätkavad oma isade, vanaisade ja vanavanaisade tööd:

„Ma ei ole veel tapetud, ma olen elus! / Ma olen tatarlane, baškiir, ma olen permikas, / Kogu Venemaa on meie selja taga. / Olen uhke, sest olen vene soldat!“

Kõige massiivsemalt on Surematu polgu nime all toimuvad üritused tänavu suunatud lastele ja noortele. „Vestlused olulisest“ toimuvad absoluutselt kõigi kooliõpilaste jaoks alates 1. kuni 11. klassini. Samuti nõutakse koolidelt ette antud suuniste järgi aktsiooni „Surematu polk. Kangelased on meie lähedal“ korraldamist.

Võimud soovitasid ideoloogilise kasvatuse juhendis koolidel kutsuda üritustele suure isamaasõja veterane – mis nende sünniaastat arvestades on üsna ebareaalne – ning „sõjalises erioperatsioonis“ osalenud sõjaväelasi. Ka 9. maiks korraldatud näitustel soovitati koolidel lisaks isamaasõja veteranide fotodele kasutada Ukrainas sõdinute pilte.

Lukašenka kaaperdab Surematu polgu rongkäigu

Erinevalt Venemaast toimuvad Surematu polgu rongkäigud Valgevenes tänavu nii pealinnas Minskis kui ka kõigis oblastikeskustes. Valgevene aktsiooni korraldajad pöördusid oma kodulehel eraldi riigis elavate Vene Föderatsiooni kodanike poole üleskutsega osaleda üritustesarja „Valgevene mäletab“ raames toimuvatel Surematu polgu marssidel.

„Vene kaasmaalased ja Venemaa kodanikud paljudes maailma riikides korraldavad samuti selliseid rongkäike. Erandiks on vaid need riigid, mis on otsustanud revideerida teise maailmasõja tulemusi, algatanud hiiliva natside toetajate rehabiliteerimise ning ajavad Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi suhtes avalikult vaenulikku välispoliitikat,“ märgitakse Surematu polgu ametlikul kodulehel Valgevenes.

Patriotismist nõretavas stiilis kinnitavad aktsiooni korraldajad Valgevenes, et Surematu polgu marsil sulanduvad orgaaniselt kokku nii Georgi linte kui Venemaa ja Valgevene lipuvärve kasutavad osalejad.

Surematu polgu mälestusmarss korraldati tõelise kodanikualgatuse korras esimest korda vene linnas Tomskis 2011. aastal. Suure isamaasõja mälestusele pühendatud üritus muutus Venemaal kiiresti populaarseks ning kuna see sobis ametliku ideoloogiaga, võttis Kreml selle juba 2015. aastaks oma kontrolli alla. Võimude korraldatud ja rahastatud üritusel on tippaegadel marssinud väidetavalt üle 10 miljoni inimese, Moskvas kõndis kolonni esireas president Vladimir Putin isiklikult.

Vene ideoloogia levitamiseks on Surematu polgu marsse Kremli õhutusel korraldatud või üritatud korraldada paljudes välisriikides. Nagu väidab aktsiooni üks korraldaja Jelena Tsunajeva, toimub Surematu polk „erinevates formaatides“ tänavu enam kui 100 riigis. Tallinnas toimus Surematu polgu marss ühe aprillirahutuste korraldaja Dmitri Linteri eestvedamisel esimest korda 2016. aastal. Aktsioon laienes Narva, Sillamäele ja Kallastele ning toimus Eestis viimati 2019. aastal.