Kreml kasutas sõja õigustamiseks filosoof Immanuel Kanti pärandit

Mõni aasta tagasi esitati Eesti meistrivõistlustel mälumängus selline küsimus: millises linnas asub Vene Föderatsiooni kõige vanem ülikool? Loomulikult ei teadnud sellist fakti keegi, aga enamus kilvaritest tuletas loogiliselt välja õige vastuse: Kaliningradis.

Kui Peterburi ülikooli avas Peeter I 1724. aastal, siis hertsog Albert avas Köningsbergi ülikooli Ida-Preisimaal juba 1544. aastal. Kuna teise maailmasõja lõpus muudeti Köningsberg koos ümbritseva piirkonnaga Kaliningradi oblastiks, siis muutus sealne ülikool automaatselt Venemaa vanimaks püsivalt tegutsenud ülikooliks. (Nagu fotodelt näha, pole nõukogude võim ja Putini režiim ülikooli välisest hiilgusest palju alles jätnud.)

Nõukogude võim üritas kõike saksalikku Kaliningradi enklaavis peita ning eitada. Ses mõttes on Putini režiim otsustanud käituda vastupidiselt ning omistada preisi ajalooga seotud saavutused ja väljapaistvad isiksused Kaliningradis endale. Kuna maailma filosoofia suurkuju Immanuel Kant sündis 22. aprillil 1724 Köningsbergis, tähistasid Venemaa ametivõimud aprilli lõpus tema 300. sünniaastapäeva filosoofi muuseumi renoveerimise ja mälestuskongressi korraldamisega.

Kaliningradi oblasti kuberner Anton Alikhanov nimetas Kanti oma kõnes „vene trofeeks“. „Kant on meile, venelastele, nagu trofee, koos kõige muuga siin Kaliningradis. Me peaksime hindama seda, mida oleme pärinud,“ ütles kuberner Alikhanov.

Samal ajal toimus suurüritus Berliin-Brandenburgi Teaduste Akadeemias, mis on Preisi Akadeemia ametlik järeltulija ning just Preisi Akadeemia liikmeks võeti filosoof Kant 1786. aastal.

Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi sõnul pole Vladimir Putinil õigust kasutada Kanti nime ja põhimõtteid oma agressiooni õigustamiseks. „Kanti jaoks oli selge põhimõte: rünnatavatel on õigus ennast kaitsta,“ sõnas Scholz viitega Kanti raamatule „Igavene rahu“.

Saksamaa valitsusjuht lisas, et Kanti sõnul oleks pealesunnitud rahuleping, mida agressor rikub „esimesel soodsal võimalusel“, pelgalt vaherahu, vaenutegevuse peatamine. Mitte rahu, mis tähendab kogu vaenutegevuse lõppu. „Me peame seda Kanti hoiatust meeles pidama, kui otsime lahendust meie aja sõdadele,“ ütles Scholz.

Muidugi ei ole see esimene kord, kui Venemaa üritab omastada teiste riikide kultuurisaavutusi ja vaimset omandit enda omaks tunnistada, üritades sellega näidata eelkõige vene inimestele nende kaasmaalaste tegelikust suuremat panust maailmakultuuri.

Muidugi ei ole Immanuel Kantil Venemaaga ega vene kultuuriga mingit pistmist. Filosoof veetis kogu oma elu aastatel 1724-1804 Ida-Preisimaal asuvas Königsbergi linnas. Tema akadeemilises elus olid peamised töökeeled saksa ja ladina, kuid Kant valdas ka heebrea, prantsuse ja inglise keelt. Kant oligi kuulus ja ebatavaline ka selle poolest, et ta ei lahkunud kunagi oma kodulinnast, ning veetis kogu oma akadeemilise karjääri Königsbergi ülikoolis, mida tunti asutaja järgi ka Albertina nime all.

2005: Immanuel Kanti nimeline Balti Föderaalne Ülikool

Teise maailmasõja järel annekteeris võitjariik Nõukogude Liit Königsbergi, linna jäänud saksa elanikkond saadeti valdavalt välja. Linn nimetati ümber Kaliningradiks ning ülikool Kaliningradi Riiklikuks Ülikooliks. Seda nime kandis õppeasutus aastatel 1946-2005.

Aga 2005. aastal, mil tähistati Königsbergi asutamise 750. aastapäeva, teatasid Venemaa president Vladimir Putin ja Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröder ülikooli ümbernimetamisest suure filosoofi Immanuel Kanti auks. Uus nimi, Immanuel Kanti nimeline Balti Föderaalne Ülikool, rõhutas Venemaa püüdlusi ühendada vene identiteeti enklaavi ajalooga. Väidetavalt uurib Kanti nimeline venekeelne ülikool aktiivselt Königsbergi ajaloopärandit ja selle sidemeid Venemaaga.

Iseloomulik on see, et Saksamaa poolelt osales vene-saksa ühisnime kasutuselevõtul valitsusjuht Schröder, kes oma ametiaja viimastel päevadel 2005. aastal allkirjastas Saksamaa ja Gaszpromi vahelise lepingu gaasijuhtme Nordstream 1 ehitamiseks. Ja peagi pärast ametist lahkumist sai Schröder kõrgepalgaliseks Nordstreami nõukogu liikmeks.

Propastop leidis kummalise näite Immanuel Kanti nime põlistamise katsest Kaliningradis ka ühest viie aasta tagusest videost. Üks Balti mere (Läänemere) laevastiku viitseadmiral tutvustab sellel videol pidulikul rivistusel nelja kandidaati, kelle seast tuleb valida nimi uuele lennujaamale.

Kaks neist olid nõukogude väejuhid, kolmas keisrinna Jelizaveta Petrovna ning neljas ”keegi arusaamatuid raamatuid kirjutanud” Kant. Filosoofia klassikut kirjeldas temasse varjamatu vaenuga suhtunud vene viitseadmiral nii: ”Kant reetis oma kodumaa, ta palus põlvili, et tal lubataks kateedris õpetada. Ta õpetas mingeid arusaamatuid raamatuid, mida keegi siin seisjatest kunagi lugenud ei ole ning lugema ei hakka!”

Milleks kasutab Venemaa Kanti?

Venemaa huvi Immanuel Kanti ja Albertina pärandi vastu võib olla tingitud sellest, et Lääne-Euroopa riikidega võrreldes on Venemaa teaduse ajalugu piinlikult lühike ning maailma filosoofia suurkujude sekka ei kuulu ükski venelane.

Seostades end Immanuel Kanti nimega üritab Venemaa kasutada tema kui „moodsa eetika isa“ mainet ajal, mil idanaabri moraalset palet määrivad rasked sõjakuriteod Ukrainas.

Teisalt kirjeldas eilne Delfi uurimus põhjalikult, kuidas Propstopi loo alguses korraldatud näiliselt filosoofia-teemaline konverents, mis tõi sõdivale Venemaale kümneid välisesinejaid, oli tegelikult kattevarjuks Venemaa mõjutustegevusele, sealhulgas Balti riikide halvustamisele.

Kui Kaliningradi kuberner Alikhanov nimetas Kanti „Venemaa trofeeks“, siis on sel avaldusel palju sügavam tähendus. Tegelikult on Venemaa trofee kogu Kaliningradi oblast, mis saadi pärandiks Nõukogude Liidult.