22.04.2024
Dubais elav Venemaa ülipopulaarse Telegrami asutaja Pavel Durov on öelnud, et püüab oma sõnumivahetuse platvormi hoida poliitiliselt neutraalsena ning seal saavad kirjutada „nii valitsus kui opositsioon“. Tegelikkus pole muidugi nii ilus, aga nagu me Propastopis hiljuti kirjutasime, siis hoiab Kreml „sõjakorrespondente“ jätkuvalt mõnevõrra lõdvema keti otsas, kui Moskva suuri telekanaleid.
Telegrami mõju Venemaal näitab fakt, et seda kasutab igakuiselt umbes 84 miljonit inimest ning suur osa neist tarbib Telegrami ka uudiste hankimiseks (inclient.ru). Venekeelne auditoorium saab huvi korral sealt märksa laiema spektriga infot, kui föderaalsetest telekanalitest või ametlikest trükiväljaannetest.
Täna pakub Propastop Telegrami sõjablogijate abil ülevaate sellest, millisena paistab olukord tänu Ukraina uutele võimsatele droonidele „Baba-Jagaa“ vene kaevikutest vaadates.
See Telegrami-kanal maalib olukorrast rindel haletsusväärse pildi ning küsib seejärel lugejatelt abi võitluseks “ukraina natsidega Uusvenemaal”.
Vene sõdurit võib korraga jälitada viis Ukraina drooni
Kui lugeda järjest Ukraina vägede ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi mitte väga optimistlikke rindeteateid, võib tekkida pilt, et ukrainlasi surutakse praegu kõvasti ja venelastel läheb rindel edukalt. Venelaste endi sõjablogidest leiab samas tõendust, et nende pool rindejoont ei valitse üldsegi nii magus meeleolu.
Näiteks avaldas üks Vene vägede toetamise aktiviste koondav Telegrami kanal KTsPN 11.aprillil usutluse 104. diviisi meedikuga, sõjanimega Don, kes asub rindel Dnepri piirkonnas. Temalt küsitakse, palju praegu seal Vene diviisis haavatuid on?
„Keskmiselt viis kuni 25 ööpäevas, enamasti killuhaavad. Droonide ja suurtükitule tõttu. /…/ Õhust vaatavad kõike ja teevad korrektiive“.
„Baba-Jagaa eest ei päästa miski“
Kas raadioelektroonilise sõja vahendid (droonivastased relvad – toim) töötavad?
„Väikeste droonide puhul jah, aga „Baba-Jagaa“ eest ei päästa miski.” („Baba-Jagaa“ nimi on antud ukrainlaste raskedroonile, mis suudab kanda kuni 20 kilogrammi lõhkeainet ja lendab täislastis suhteliselt madalal kõrgusel kiirusega ca 40 km tunnis. Infrakaameraga varustatud „Baba-Jagaa“ lendab Vene tagalas asuva sihtmärgini ööpimeduses, viskab selle pihta kuni neli pommi ja naaseb siis autonoomselt operaatori juurde. Slaavi muinasjuttudes on Baba-Jagaa õudsa väljanägemisega inimsööja-nõid. -toim)
Meedikult küsitakse, mida teevad Vene poole sõdurid, kui neid ründavad droonid. ”Kui on tegu lageda maaga, siis tulistavad [käsirelvadest]. Kui lähedal asub metsariba, püütakse võimalikult kiirelt sinna liikuda: joostes, roomates, kasvõi neljakäpukil. /…/”
Meedik Doni sõnul võib üht Vene sõdurit korraga taga ajada ka viis Ukraina drooni. „Peaasi on neid õigel ajal märgata. Ma arvan, et neil [ukrainlastel] on prioriteediks võetud meie vägede arvukust vähendada. Vigastavad, peaasi et ei suudaks enam lahingut jätkata. Või teevad kohe kutuks. Võivad oodata ka evakuatsioonirühma, et neid rivist välja lüüa“.
Haavatud suudavad meediku sõnul sageli ise tagala poole liikuda, kui on aga raskelt haavatud, siis püütakse neid evakueerida: „Vigastatud on enamasti jäsemed, pea. Põrutused, või on šokk ja agressiivsus“.
Kui haavatu muutub agressiivseks, siis tuleb tema tähelepanu hajutada ja ta kahjutuks teha, relvad ja granaadid ära võtta, räägib Vene meedik. Leidub neid haavatuid, kes püüavad end õhku lasta. Žgutte ja teisi sarnaseid vahendeid oskavad haavata saamise korral õigesti kasutada vähesed vene sõdurid. Ja žguti pealepaneku järel tuleb neid pidevalt kontrollida, sest sõduri haavata saamisest kuni meditsiiniabini jõudmiseni võib kuluda ka terve ööpäev.
Selline intervjuu ilmselt võib olla tehtud eesmärgiga motiveerida Telegrami kanali lugejaid rohkem rahaliselt toetama aktiviste, kes Vene rinde heaks ravimeid, meditsiinivahendeid vms koguvad.
Kuid Vene poolel leidub ka blogijaid, kes elavad välja oma masendust. Võtame näiteks üsna tundmatu, 2007 jälgijaga autori varjunimega Фронтовой Тягач ehk Rindetraktor.
Two Russian soldiers are discussing how Russia is winning. Impressive. pic.twitter.com/ylnKjMimAv
— Sergej Sumlenny, LL.M (@sumlenny) April 21, 2024
Twitteris levivas videopostituses kirjeldavad kaks kibestunud vene sõdurit oma haletsusväärset olukorda rindel.
”Ukraina droonid ei luba meil pead tõsta ega hingata!”
Tema kirjutab Zaporižžja rindelõigult 13. aprillil nii: „Taas sõidame ühe komandöriga mööda rindeteed sõdurite positsioonidele. Kõikjal on kuulda raskekahurväge, maa sõna otseses mõttes väriseb meie all.
Me ei sõida, me lendame… iga hetk võib vaenlase rakett või ründedroon saabuda. Vaenlane pommitab kõiki teid ja jõuab kõikjale.
Teeäärtes on ristid ja mälestusmärgid /…/ Komandör ütleb: „See on reaktiivraketilaskja Grad meeskonna rist, väga noored poisid, ründedroon tuli pihta, aga neil oli täiskogus moona peal… See monument siin: HIMARS lendas positsioonile ja kõik said surma.““
Need lood toovad Vene sõjablogijale klombi kurku. „Läheduses ei kuule enam plahvatusi, ainult kogu selle sõja õudus on silme ees… igal pool on raketikillud, üksikud põlenud puud nagu kummitused ristide juures…”
Tagalasse naasnuna paneb Rindetraktor teleka käima. „Ja seal öeldakse, et hoholl (sõimusõna ukrainlaste kohta -toim) on kurnatud, tal pole millegagi võidelda ja üldse annab ta varsti alla… Kahjuks ei ole tegelikult kõik nii! Neil on kõik olemas! Raketid! Ja drooniparved! Nii tehnika kui side! Droonid ei luba meil pead tõsta, kõndida, sõita ega lihtsalt hingata! Raketid lendavad parvedena nagu droonid!“
Ka masendunud Rindetraktor tunnustab Ukraina raskedroone: „„Baba-Jagaa“ on tõsine probleem, hävitab lahinguüksusi, varustust… Sõdurid kaevavad labidaga, käed verised, oma masinaid maa sisse, et päästa tehnikat miinide eest, mida see lendav koletis alla loobib.“
Illustratsioonidena on kasutatud kuvatõmmiseid ning otselinke allikatele.