Euroopa Parlamendi kandidaadid: kuidas vähendada vene propaganda mõju? 2

Propastop palus Euroopa Parlamendi tipp-kandidaatidel vastata küsimusele: mida peab juunis valitav uus Euroopa Parlamendi koosseis ja seejärel ametisse astuv uus Euroopa Komisjon tegema vähendamaks Venemaa propaganda mõju nii Euroopa Liidus kui kolmandates riikides?

Rainer Saks, Parempoolsed: Euroopa Parlament ja eriti Euroopa Komisjon peavad esmajoones koos liikmesriikidega töötama välja uued strateegiad Venemaa suunal Ukraina aitamiseks, Euroopa Liidu laienemiseks aga ka migratsiooni probleemide ohjeldamiseks. Kui Euroopa Liidu liikmesmaadel on olulistes küsimustes olemas konsensus strateegiliste eesmärkide osas, on vaenulikku propagandat märksa keerulisem rakendada. Strateegilise konsensuse puhul on Euroopa Liidu liikmesmaadel ja komisjonil võimalik töötada välja ja kasutada proaktiivset kommunikatsiooni strateegiat. See on kõige efektiivsem relv vaenuliku propaganda vastu.

Mingeid uusi suuri struktuure mõjutustegevusega tegelemiseks luua ei ole mõtet, kui puudub vastutegevus. Vastutegevus ebaõnnestub alati, kui puuduvad selged eesmärgid. Panustada võiks propaganda ja mõjutustegevuse akadeemilisse uurimisse, et Euroopas süveneks sellealased järjepidevad traditsioonid.

Urmas Paet, Reformierakond: Esiteks – Euroopa Liidu diplomaatiline töö kolmandate riikidega, mis toetavad Venemaad.

Kui vaadata näiteks erinevaid hääletusi ÜROs, mis on Ukraina teemal toimunud alates 24. veebruarist 2022, siis sealt tuleb väga selgelt välja riikide meelsus Venemaa Ukraina-vastase agressiooni suhtes. Tulevikus peaks EL selliste kolmandate riikide suhtes konkreetsem olema, kes Venemaa tegevust Ukrainas toetavad. Alustada saab muidugi selgitustööst, kuid kui sellest kasu pole, siis peaks EL oma rahakraanid, nagu arengukoostöö, sulgema nendele riikidele, kes ELi välispoliitikale vastu töötavad.

Muidugi on meie diplomaatia tööriistakastis veel teisigi vahendeid, kuidas riike mõjutada, näiteks sanktsioonid, kaubanduskoostöö jpm. Kõik need variandid tuleb senisest tõhusamalt töösse panna, et ELi välispoliitika eesmärke saavutada.

Teiseks – ELis toimetavad vasak- ja paremäärmuslased, kes kordavad Putini režiimi jutupunkte. ELi-üleselt tuleks siin rohkem selgitustööd teha, et miks ühed või teised poliitikud Venemaa tegevust õigustavad või kaitsevad. Näiteks Euroopa Parlamendis on igas koosseisus olnud 100+ saadikut, kes Vene-sõbralikkusega silma paistavad. Viimastel aastatel on nad küll madalat profiili hoidnud, kuid see ei tähenda, et järgmise mandaadi ajal sama jätkuks.

Selles mõttes tuleks Venemaa-sõpradega samamoodi teha, nagu Qatargate’i põhitegelastega. Tuleb selgeks teha ja avalikkuse ette tuua need poliitikud, kes Venemaa huvide eest Brüsselis võitlevad.

Kolmandaks – peame tegema endast kõik, et oma tegevusega Vene sõjamasinat ja sellega ka Vene propagandamasinat ei toetaks. Muuhulgas olen oma kolleegidega viimastel nädalatel korduvalt pöördunud ELi liidrite poole, et nõuda Vene energia- ja põllumajandustoodete pääsu keelustamist ELi. Samuti peame lõpetama kõikvõimalike toodete tarnimise Venemaale, mis aitab Vene sõjamasinal elus püsida, näiteks mitmed ELi ja NATO liikmed tarnivad Venemaale lõhkeainete ja laskemoona tootmiseks vajalikku toorainet.

Neljandaks – koostöö tihendamine demokraatiatega üle maailma, et vastu seista nii Venemaa kui teiste autoritaarsete riikide propagandale.

Kalev Stoicescu, Eesti 200: Euroopa Parlament ja komisjjon peavad toetama senisest palju enam nii vabatahtlike, kui riiklike struktuuride tegevust, mis tegelevad Venemaa propaganda ja valeinformatsiooni paljastamise ja tõkestamisega.

Venemaa ja tema kuriteopartnerite puhul tuleb loobuda poliitkorrektsusest. Asju tuleb nimetada alati õige nimega. Näiteks Venemaa poolsed mistahes ametlikud teated, andmed jne on ilmselgelt küsitavad, et mitte öelda äärmiselt ebausutavad. Nii tulebki neid serveerida. Kui ei ole selge, et need vastavad tõele, mida on reeglina võimatu kindlaks teha.

Riho Terras, Isamaa: Euroopa Liidu institutsioonidel lasub kohustus oma kodanike huvide eest seista. Kindlasti on nende huvide seas ka õigus tõest informatsiooni saada. Seetõttu on väga oluline, et EL leiaks pädevad tööriistad takistamaks Venemaa propaganda levikut.

Palju on räägitud sellest, et jätkuvalt on Euroopas võimalik näha vene telekanaleid, samuti jõutakse inimesteni läbi erinevate mittetulundusühingute ja ka poliitiliste liikumiste. Vene propaganda kasutab oskuslikult ära sotsiaalmeedia erinevaid platvorme.

Propagandat levitavad nii parem- kui vasakäärmuslased. Vene propaganda ja narratiivid on esindatud nii tänases Euroopa Parlamendi koosseisus kui ka järgmises. Need on küll marginaalsed tegelased, kuid igal juhul on vene mõjuagentidel parlamendi näol tribüün, mida nad kasutavad. Nende vastu aitab kõige paremini parlamendiülene hukkamõist ja nende levitatavate seisukohtade ümberlükkamine. On oluline, et Euroopa inforuumis ei jääks n-ö lõpliku sõnana kõlama vene propaganda poolt kultiveeritavad valed, vaid et need lükataks faktipõhiste argumentidega ümber.

Kindlasti on väga tähtis pöörata avalikkuse suuremat tähelepanu vene propaganda meetoditele ja vahenditele, mida nad oma eesmärkide saavutamiseks kasutavad. See aitaks inimestel paremini ära tunda valesid levitavaid kanaleid ja vahendajaid nii meedias kui ühismeedias. Selleks, et propagandaga võidelda on Euroopa Liidu tasandil tarvis paremat rahastust ja koordinatsiooni juba täna toimivatele lahendustele.

Informatsiooni ja oskusteabe jagamine liikmesriikide vahel on hädavajalik, et valeinformatsioonile efektiivsemalt vastu astuda. Euroopa Komisjonil ja Euroopa Parlamendil on selles kontekstis kindlasti oma selged kohustused – nii rahastuse leidmisel kui parlamentaarse järelevalve teostamisel. Kuid on selge, et tõde õõnestava vale vastu peavad koos seisma nii Euroopa Liidu institutsioonid, liikmesriigid, ajakirjandus ja kodanikuühiskond laiemalt.

Marina Kaljurand, SDE: EL on tegelnud ja tegeleb desinformatsiooniga, ka Venemaa propagandaga aastaid nii välisteenistuse (East Stratcom Task Force) kui ka sõltumatute organisatsioonide tasemel (näiteks EUDisinfoLab). Valem on ikka sama – enneta, tuvasta, paljasta. Seda tegevust tuleb järjekindlalt jätkata ja loota, et järjest enam inimesi õpivad eristama fakte propagandast, hindama allikaid ja säilitama kriitilist meelt/kainet mõistust.

“Meedia tarbimise” õpetamist tuleks alustada koolis võimalikult varakult, nii nagu ka küberhügieeni. Siis võib loota, et noortel tekivad vajalikud oskused ja harjumused.

Olen veendunud, et Euroopa Parlament jätkab ka järgmise mandaadi ajal Vene propaganda vastu võitlemisega, nii nagu praeguses koosseisus – teema tõstatamisega, ekspertide ärakuulamisega, soovituste koostamisega jne eesmärgiga paljastada Vene propagandat ja tõsta inimeste teadlikkust.

Jana Toom, Keskerakond: Tõhusaim instrument valeinfo vastu on vaba meedia, soovitavalt selles keeles, milles eelistab lugeda inimene, kellele propaganda suunatud on. Euroopa Liit peab toetama Venemaalt pagenud välisagentideks tunnistatud meediaväljaandeid ja ka ise panustama sellesse, et edastada infot vene keeles.

Vastupropaganda võitluses propagandaga kindlasti ei ole nii tõhus, kui vaba ajakirjandus. Info ei tohi olla anonüümne – ja see on Propastopi nõrk koht. Anonüümne info ei ole usutav ja seda võetakse kui propagandat.

Ka avaliku arvamuse kujundamine anonüümsete interneti kommentaaride abil on instrument, mille kasutamine ei ole demokraatlikus ühiskonnas kohane. Minul isiklikult tekitab küsimusi ka olukord, kui üks ja sama inimene esineb meedias ajakirjanikuna ja teeb koostööd Propastopiga – näen selles huvide konflikti, mis kahandab usaldust meedia vastu.

Esimene osa küsimustest ja vastustest ilmus eilses Propastopis. 

Propastop küsitles infosõja teemal seitsme populaarsema erakonna tipp-kandidaate Euroopa Parlamendi valimistel. Meie küsitlusele ei vastanud EKRE esindaja.