Euroopa Parlamendi kandidaadid: kuidas vähendada vene propaganda mõju?

Juuni alguses valitakse uus Euroopa Parlamendi koosseis, mille üks kõige olulisem ülesanne saab olema Ukraina toetamine sõjas Venemaaga. Samas on juba esitatud kahtlusi selle kohta, et Venemaa üritab mõjutada europarlamendi valimiste tulemusi.

Propastop palus Euroopa Parlamendi kandidaatidel hinnata, kui hästi on Euroopa Liit pärast täiemahulise sõja puhkemist Ukrainas saanud hakkama oma infovälja kaitsmisega vene propaganda eest?

Vastuste keskmine on kümne-palli skaalal 6. Riho Terras, Marina Kaljurand ja Rainer Saks panid hindeks 5, Jana Toom ja Kalev Stoicescu 6, Urmas Paet 7 palli.

Oma infovälja kaitseb Euroopa Liit keskpäraselt

„Selles mõttes võib Euroopa Liiduga rahul olla, et EL on valitsuste tasandil püsinud seni Ukraina toetamisel ühtsena, raskusi on olnud Ungariga. Poliitiline ühtsus aitab kaasa ka infovälja kaitsmisele, kuivõrd ELi ja liikmesriikide tasandilt läheb välja sama sõnum: Venemaa on agressorriik ning Ukrainat tuleb toetada,“ põhjendas oma hinnangut Urmas Paet.

Ent ka praegusesse EP koosseisu kuuluv poliitik lisas: „Tekitab meelehärmi, et osade Euroopa riikide põllumehed ja ka poliitikud on langenud valeinfo küüsi, justkui oleks ELi põllumeeste hädades süüdi Ukraina põllumajandussaadused.  Kuigi tegelikult on näiteks teravilja osas on põhjus Venemaa odava vilja jõudmine ELi turule, millest osa on Ukrainast varastatud. Euroopa põllumeeste vastandumine Ukrainale ja Euroopa poliitikute kaasaminek sellega Euroopa Parlamendi valimiste eel, on ka näide sellest, kuidas me ei suuda piisavalt oma inforuumi kaitsta Venemaale soodsate narratiivide eest.“

Märksa kriitilisema suhtumisega Rainer Saks täpsustas: „Tegelikult ei peaks hindama niivõrd Euroopa Liitu, kuivõrd liikmesmaade võimekust. Nende otsustusprotsess on Ukraina toetamisel olulisem. Euroopa Liit on kriisikommunikatsiooniga palju paremini toime tulnud, kui liikmesmaad.“

“Kreml on olnud tavapäraselt edukas oma jutupunktide
edastamisel ja “kasulike idiootide” ärakasutamisel,” põhjendas oma hinnangut Marina Kaljurand. “On olnud täiesti masendav kuulata parem- ja vasakäärmuslaste sõnavõtte
Euroopa Parlamendis. Ungari peaminister Viktor Orban (ja Slovakkia peaminister Robert Fico) avaldavad Kremlile avalikult toetust. Samas ei ole suuremaid prohmakaid olnud, seepärast ka rahuldav hinne.”

Meediatarbimisharjumusi muuta on väga raske

Propastop esitas EP tippkandidaatidele küsimuse, kas ja kuidas on võimalik pakkuda Kremli narratiive tasakaalustavat infot Vene Föderatsiooni kodanikele, sealhulgas Eesti ja teiste EL liikmesriikide territooriumil elavate Vene Föderatsiooni kodanikele?

Jana Toom, Keskerakond: Soov tegeleda just Vene kodanikega ei kajasta absoluutselt integratsiooni monitooringu tulemusi: inimeste meelsust ega inforuumi ei määra nende kodakondsus.

Kui jutt on Vene kodanikest, kes tulid Euroopasse peale sõja algust, siis meil ei ole põhjust kahelda, et nad viibivad vales inforuumis või ei jaga meie väärtusi – vastasel juhul poleks nad Venemaalt pagenud.

Rainer Saks, Parempoolsed: Tegemist on erakordselt keerulise ülesande püstitusega. Kogu sellise tegevuse aluseks saavad olla ainult objektiivset sisu tootvad venekeelsed uudistekanalid ja ajakirjandus, mille levikut Venemaal kindlasti oluliselt takistatakse.

Venemaa riiklikke narratiive saab lõhkuda ainult väga pikaaegse järjepideva töö tulemusena. Sellega peaks kaasnema strateegiline kommunikatsioon globaalsel tasandil, mis isoleeriks Venemaad.

Venemaa riiklikult loodud narratiivid kaotavad oma mõju kiiremini siis, kui vene armee sõja Ukrainas kaotab ning see teadmine jõuab Venemaa inimestele kohale. See on täiesti saavutatav ülesanne.

Urmas Paet, Reformierakond: Tänapäeva tehnoloogiliste võimaluste juures peab ikka ise kõvasti pingutama, et Eestis või ELis elades püsida endiselt Venemaa propaganda ja inforuumi haardes. Ehk need, kes Kremli inforuumis püsivad, soovivad seda ennekõike ise oma mentaliteedi ja hoiakute tõttu. Seega adekvaatset infot on piisavalt, kuid iseasi, kas seda soovitakse kuulda.

Kalev Stoicescu, Eesti 200: Kõigepealt tuleb nii palju kui võimalik piirata Venemaa narratiivi jõudmist lääne meediasse. Näiteks Eestis on diktaator Putin pea kõikides kanalites igapäevane meediakangelane. Nii me paraku võimendame Venemaa propaganda mõju.

Riho Terras, Isamaa: Euroopa Liidu liikmesriikides – kaasa arvatud Eestis – elavate Vene Föderatsiooni kodanike meediatarbimisharjumused on väga pikaajaliselt välja kujunenud. Või õigemini kujundatud. On olemas üsna marginaalne režiimivastane kontingent, kes saab oma informatsiooni neile sobivatest lääne kanalitest.

Suur osa vene kodanikest jälgivad tõenäoliselt siiski Venemaalt tulevaid propagandakanaleid läbi kaasaegsemate lahenduste kui tava- või kaabeltelevisioon. Eestis on selle tõenduseks märtsis toimunud Venemaa režiimi liidri Putini taas ametisse määramise protsessioon, mille käigus siin elavatest vene kodanikest andsid üle 80% häältest valitsevale türannile.

Kindlasti ei tohi inforuumi Augeiase talle rookimata jätta ja labidat nurka visata. Tasakaalustavat informatsiooni tuleb jagada traditsioonilistes meediakanalites ning jõuda nooremateni läbi ühismeedia.

Olulisel kohal on siin ka eestikeelsele haridusele üleminek – kui on oskus lugeda, kuulata ja mõtestada, on lihtsam siinsest inforuumist osa saada.

Marina Kaljurand, sotsiaaldemokraat: Esiteks. Informatsiooni tarbimine on väga tihedalt seotud usaldusega – kas ma usaldan seda allikat, kas ta on mind varem petnud, kelle huve ta esindab, kes talle maksab jne. Ehk – alustada tuleks usalduse tekitamise ja kasvatamisega.

Teiseks. Peab olema piisavalt venekeelseid kvaliteetseid ja faktidel põhinevaid allikaid. Võib tekkida kiusatus kõik venekeelsed allikad kinni panna, nagu praegu on tekkinud soov võtta alaliselt Eestis elavatelt vene kodanikelt valimisõigus. Objektiivsete/faktidel põhinevate venekeelsete allikate vähesus või puudumine ei õpeta eesti keelt selgeks, pigem tekitab trotsi ja sunnib lugema lihtsalt kättesaadavat Vene propagandat. Keeleõpe on superoluline, aga sellega peavad tegelema lasteaiad, koolid, huviringid jne.

Kolmandaks. Lõppude lõpuks peab tekkima ühtne eesti- ja venekeelne inforuum, mis toetub samadele faktidele ning põhiväärtustele. Praegu on kaks paralleelset dimensiooni erinevate teemadega – üks eesti keeles ja teine vene keeles. Täielikku teemade ühtsust ei ole reaalne saavutada. Suur võit oleks seegi, kui Tallinna pommitamisest või küüditamisest või üldse Eesti ajaloost kirjutataks mõlemas keeles objektiivselt ja tõepõhiselt, meeldigu see venekeelsetele lugejatele/vaatajatele või mitte.

On kurb vaadata, kui saamatu on olnud Eesti riik ühtse inforuumi, ka ühtse ajaloo käsitluse loomisel. Loodetavasti lähevad koolid koos eestikeelsele õppele üleminekuga ka ühesugusele ajalookäsitlusele.

Teise osa EP kandidaatide vastustest Propastopi küsimustele avaldab Propastop homme.

Propastop küsitles infosõja teemal seitsme populaarsema erakonna tipp-kandidaate Euroopa Parlamendi valimistel. Meie küsitlusele ei vastanud EKRE esindaja.