Miks valgevenelased ei toeta Venemaa sõda Ukraina vastu?

11.04.2024

VALGEVENELASTE TOETUS VENE FÖDERATSIOONI SÕJATEGEVUSELE UKRAINAS: roheline värv näitab toetust, hall neutraalsust ning punane värv vastuseisu.

Nagu autoritaarsetes riikides ikka, pole ka Valgevenes usaldusväärsete avaliku arvamuse küsitluste teostamine lihtne. Viimase usaldusväärse avaliku arvamuse analüüsi avaldas aastavahetusel Uute Ideede Keskus. Selle keskuse tegevuse keelustas Lukašenka režiim 2021. aastal ning alates 2022. aastast tegutseb Uute Ideede Keskus Poolas.

Uute Ideede Keskuse küsitluste kohaselt toetas nii 2022 kui 2023. aastal Venemaa sõda Ukrainas kindlalt selge vähemus valgevenelasi – veerand küsitletutest. Seega erinev valgevenelaste suhtumine Ukraina sõtta oluliselt Venemaa kodanike suhtumisest, kus toetus sõjale on ülekaalukas.

Valgevene algatuse ”Chatham House” juht ja Uute Ideede Keskuse asutaja Ryhor Astapenia märkis, et sõjalisi tegevusi toetab stabiilselt ja veendunult umbes veerand riigi elanikest. ”Üldistades võime öelda, et küsitlused kohaselt on Valgevene riik, mille elanikud ei soovi sõjas osaleda. Sõjas ei soovi osaleda nii president Lukašenka pooldajad kui ka vastased,” ütles Astapenia.

Vene Föderatsiooni sõjategevust Ukrainas toetab 36% küsitletutest (19% toetab veendunult ja 17% pigem toetab). Erapooletuks jäi 27% vastanutest. Venemaa sõjategevust ei toetanud 38% vastanutest (26% oli kindlalt vastu ja 12% pigem vastu).

Lukašenka propaganda ei mõju

45% küsitletud valgevenelastest on veendunud, et sõja võidab Venemaa. 43% ei oska sellele küsimusele vastata ning vaid 12% peab tõenäoliseks Ukraina võitu.

Politoloogid põhjendavad Valgevene ja Vene Föderatsiooni elanike erinevat suhtumist sõtta nende erineva usaldusega võimude suhtes ning propaganda erineva mõjuga. ”Juba koolipingist alates on venelastele sisendanud, et nende riiki ümbritsevad vaenlased, kelle eest tuleb kodumaad kaitsta. Ja kuna sellest räägitakse nii palju, siis lülitub enamiku vene inimeste kriitiline mõtlemine välja. Kui neile öeldakse, et ukrainlased on vaenlased – siis tähendab, et nad on vaenlased,” selgitas vene politoloog Abbas Galljamov ühes intervjuus.

Nagu näitavad sõltumatu uuringufirma Levada küsitlused, püsib pikale veninud sõjast hoolimata toetus president Putinile kõrge, seevastu Valgevene presidendi Lukašenka vähenes järsult, kui tema režiim võltsis 2020. aastal presidendivalimiste tulemusi ning see tõi protestimeeleavaldustele sadu tuhaneid inimesi. President Lukašenka režiim on sõjas kindlalt Kremli liitlane, kuid Valgevene elanikele pole tema propagandal ligilähedaseltki nii tugevat mõju kui putinistlikul propagandal Venemaal.

Hirmu-faktor mõjutab valgevenelasi oluliselt

Uute Ideede Keskuse uuring toob välja, et valgevenelastel on sõjas raske pooli valida, kuna ajaloolist lähedust tuntakse nii Ukraina kui Venemaaga. Seetõttu üritavad valgevenelased suhtuda sõtta neutraalsest ning seda teemat igapäevaelus vältida.

„Praegu on sõjateema välja tõrjutud mitte ainult avalikust, vaid ka poolavalikust diskursusest: inimesed kardavad sõja üle arutada isegi lähedaste inimestega, rääkimata siis sel teemal suhtlemisest töökohal või kohvikus. Valgevenelased kardavad mitte ainult repressioone sõja suhtes meelsuse avaldamise pärast, vaid ka igapäevaseid konflikte teistsuguste arvamustega inimestega,“ märgitakse uuringus.

See pelgus avaldub ka avaliku arvamuse küsitluste läbiviimisel. Uute Ideede Keskuse poliitilise küsimustiku vastamise katkestas poole peale 28% inimestest, ehkki turundusküsitlustes on vastamisest loobujate arv kaks korda väiksem. Andmeid analüüsides jõudsid sotsioloogid järeldusele, et tõenäoliselt loobuvad hirmu tõttu vastamisest just Ukrainat toetavad inimesed.

„Kui hirmu-faktorit ei oleks, siis toetaks sõjas Ukrainat 3-16% rohkem vastanud,“ hinnati uuringus. „Aga need numbrid ei muuda praeguse küsitluse tulemusi ebausaldusväärseteks.“

Valgevenelaste osalemine avaliku arvamuse küsitlustes sõltub nende tööandjast – küsitlustele vastamist pelgavad rohkem avalikus sektoris töötavad inimesed ning avatumad on erasektori töötajad.

Inimeste usaldamatust suurendab ka asjaolu, et Uute Ideede Keskuse küsitlus viidi läbi internetis ning vastajad kardavad, et nende vastused võivad jõuda võimude kätte. Samas on internetipõhised küsitlused ainuke viis autoritaarses riigis avaliku arvamuse tuvastamiseks.

„Lukašenka režiimi repressiivaparaat töötab usinalt,“ ütles üks Valgevenest lahkunud ajakirjanik Propastopile. „Jätkuvalt arreteeritakse inimesi nii Ukraina toetamise eest kui ka 2020. aasta protestimeeleavaldustel osalemise eest. Survestatakse Valgevenest lahkunud opositsioonipoliitikute, ajakirjanike ning vabatahtlikult Ukraina poolel sõdivate inimeste sugulasi. Paljusid valgevenelasi vallandatakse poliitilistel põhjustel. Vastutusele võetakse isegi neid inimesi, kes väljendava Ukraina sõja suhtes oma meelt ühismeedias.“