Venemaa korraldab üha rohkem ajupesu-rünnakuid Aafrikas

08.04.2024

Infograafik: Strateegiliste Uuringute Aafrika Keskus.
AAFRIKAT RÜNNATAKSE DESINFORMATSIOONIGA: Strateegiliste Uuringute Aafrika Keskuse koostatud ülevaade mustal mandril korraldatud desinformatsiooni sihtmärkidest ning ründajatest.

Kuigi Vene Föderatsioon peab juba kolmandat aastat kurnavat sõda Ukrainaga, on meie idanaaber suurendanud desinformatsioonikampaaniate korraldamist Aafrikas.

Mullu  tuvastas Strateegiliste Uuringute Aafrika Keskuse analüüs (Mapping a Surge of Disinformation in Africa – Africa Center for Strategic Studies) kokku 80 Venemaa rahastatud desinformatsioonikampaaniat, mis viidi läbi kokku 22 Aafrika riigis. Kõigist Aafrikas tuvastatud desinformatsioonikampaaniatest oli peaaegu 40 protsenti Venemaa korraldatud.

Daniel Schaer, Eesti suursaadik Keenias ja Lõuna-Aafrika Vabariigis, jagab desinformatsioonikampaaniad oma kogemuse põhjal kaheks: „Aafrikat kogu läänele vastandavad kampaaniad, milles rünnatakse Euroopa koloniaalajalugu. Teiseks kindlatele riikidele suunatud desinformatsiooni kampaaniad, näiteks Lõuna-Aafrika Vabariigis korraldatud „uus-kolonialismi“ vastased kampaaniad.“

Aafrikas kehtib tugev seos desinformatsiooni leviku ning ühiskondade ebastabiilsuse vahel. Desinformatsiooni kampaaniad on põhjustanud surmaga lõppenud vägivalda, soodustanud ja õigustanud sõjaväelisi riigipöördeid, hirmutanud kodanikuühiskonna liidreid ning teinud suitsukatet korruptsioonile ja inimeste ekspluateerimisele. (Vaata lisalugu ”Ilmar Raagi kogemus: Venemaa edukas Prantsusmaa vastane infokampaania Malis“).

„Desinformatsioonil on olnud reaalsed tagajärjed, see on vähendanud aafriklaste õigusi, vabadusi ja turvalisust,“ ütleb Strateegiliste Uuringute Aafrika Keskuse analüüs.

Desinformatsiooni kasutatakse sihipäraselt ära ajal, mil viimase seitsme aastaga on sotsiaalmeediakasutajateks hakanud 300 miljonit aafriklast. 1,4 miljardi elanikuga mandril on nüüd üle 400 miljoni aktiivse sotsiaalmeedia kasutaja ja 600 miljonit internetikasutajat. Seejuures tuginevad aafriklased info hankimisel sotsiaalmeedia platvormidele rohkem kui teiste maailmajagude elanikud.

„Desinformatsioon keskendub järjest rohkem kindlatele riikidele, analüüsitud 39st riigist koguni 20 rünnati välismaalt vähemalt kolme või enama kampaaniaga,“ tõdeb analüüs.

 

Põhitegijad: Venemaa, Hiina, Araabiamaad

Desinformatsiooniga rünnatakse enim just niikuinii konfliktide käes vaevlevaid riike, nõrgendades neid selle abil veelgi: „Aafrika riikide haavatavust välismõjudele näitab see, et ligikaudu 60 protsenti mandri desinformatsioonikampaaniatest on välisriikide poolt rahastatud – „turuliidrid“ on Venemaa, Hiina, Araabia Ühendemiraadid (AÜE), Saudi Araabia ja Katar.“

Venemaa jätkab Aafrikas peamise desinformatsiooni levitajana, rahastades 80 dokumenteeritud kampaaniat kokku 22 riigis. See moodustab peaaegu 40 protsenti kõigist Aafrika desinformatsioonikampaaniatest, mis on jõudnud paljude miljonite kasutajateni läbi kümnete tuhandete koordineeritult toimivatele bottidele ja postituste.

Suursaadik Daniel Schaer toob näite Venemaa infosõja juhtide isiklikust kohalolekust Aafrikas: „Kui olime äridelegatsiooniga Namiibias, siis samas hotellis ööbis visiidil olev TASSi peadirektor.“

Agressiivne desinformatsiooni levitamine suurendab Venemaa mõju Aafrikas. „Venemaa ja Hiina on ulatuslike desinformatsioonikampaaniate juhtivad rahastajad, et edendada oma geostrateegilisi huve ja kujundada narratiive, mis õõnestavad demokraatlikke protsesse, soodustavad riigipöördeid Aafrikas, õhutavad lääne-vastast ja ÜRO-vastast meelsust. Aga muuhulgas levitavad segadust kliimamuutuste kohta,“ ütleb Strateegiliste Uuringute Aafrika Keskuse analüüs.

Tegevuse mõju näitab asjaolu, et ainuüksi kaks Venemaaga seotud tuntud Aafrika desinformatsiooni levitajat omavad sotsiaalmeedias kokku üle 28 miljoni jälgija. Nende kanalite sisu võimendavad veelgi  sadadest Venemaaga seotud kontodest ja veebilehekülgede koosnev keerukas ökosüsteem. Neis süsteemides korratakse ja võimendatakse Venemaa riigimeedias levitatavaid desinformatsiooni narratiive. Venemaa saatkonnad paistavad olevat aidanud luua näiliselt altpoolt ülespoole suunatud majandus- ja kaubanduskoostöö organisatsioonide võrgustikku (Partenariat Alternatif Russie-Afrique pour le Développement Économique ja Groupe Panafricain pour le Commerce et l’Investissement), et võimendada desinformatsiooni.

Varasemalt oli peamine Kremli tööriist desinformatsiooni levitamisel Aafrikas Wagneri grupp on olnud – see oli otseselt seotud poole kõigist Venemaaga seotud kampaaniatest mandril. Pärast Wagneri asutaja Jevgeni Prigožini surma mullu suvel on Venemaa desinformatsioonioperatsioonid koondatud äsja loodud Vene Aafrika Korpusesse ja Aafrika Algatuse Uudisteagentuuri, mis on seotud Vene luureteenistustega ja mida juhib Moskvas Artjom Kurejev.

Venemaa on olnud peamine desinformatsiooni levitaja näiteks Lõuna-Aafrika Vabariigis, kus nende narratiivid on õhutanud tüli erinevate kogukondade vahel ning toetanud Aafrika Rahvuskongressi. Aga Venemaa on kasutanud mõjukaid lõuna-aafriklasi, et levitada Kremli-meelseid narratiive nii Lõuna-Aafrikas kui ka välismaal.

Suursaadik Daniel Schaer andis mullu detsembris üle volikirjad Keenia presidendile William Rutole. Keenia riik on rahulolematu Hiinale kuuluva TikToki tegevusega oma riigis ning kavatseb selle kasutamise riigiametnikel ära keelata.
Foto: välisministeerium.

 

Hiinlaste trump on suur raha ja TikTok

Hiina Kommunistlik Partei on organisatsioonide Ühisrinne ning Hiina Meediagrupp kaudu suuruselt teine Aafrika-üleste desinformatsioonikampaaniate rahastaja.  Mullu korraldas Hiina viis piirkondlikku ehk mitut riiki hõlmavat desinformatsioonikampaaniat ning kaks neist toetasid Venemaa narratiive.

Hiina kompartei lähenemine on siiski rohkem institutsionaliseeritud, palju raha investeeritakse IT-infrastruktuuri omamisse Aafrikas ning koostöölepingute kaudu Aafrika meediakanalite mõjutamisesse.

Äsja teatas Hiina riigi kontrolli all olev TikToki platvorm, et korraldab kogu Aafrika kontinendil kampaania online-turvalisuse suurendamiseks. Kampaania viiakse läbi koostöös Aafrika Liidu naiste- ja noorteorganisatsioonidega.

Tegelikkuses on TikToki eesmärk suurendada oma turuosa Aafrikas ning levitada varjatult Hiina narratiive. Kampaania käivitub ajal, mil Senegali ja Somaalia valitsus on riigitöötajatel keelanud infolekete vältimiseks TikToki kasutamise ning sama kavatseb teha Keenia valitsus.

Keenia siseministeeriumi kantsler Kithure Kindiki ütles riigi parlamendis esinedes, et just TikToki kasutades on kurjategijad levitanud vaenulikku propagandat ning korraldanud erinevaid petuskeeme.

Suursaadik Daniel Schaer rõhutab, et ka Eesti huvides on oluline tasakaalustada Venemaa ja Hiina desinformatsioonikampaaniad. „Venemaa ja Hiina poolt halvustatav Euroopa Liit ja selle liikmesriigid on tegelikkuses Aafrika kõige suurem arengukoostöö partner, kuid paljud aafriklased seda ei tea,“ selgitab Schaer. „Euroopa Liit on ka Lõuna-Aafrika Vabariigi kõige suurem kaubanduspartner, kuigi paljud lõuna-aafriklased seda ei tea. Paraku on desinformatsiooni abil mustata lihtne, palju raskem on „igavate“ tõeste faktidega oma sõnumeid edastada.“

Eesti jaoks on oluline selgitada Aafrika riikidele oma ajalugu. Aafrikas ei teata, et Eesti Vabariik oli iseseisev juba 20. sajandi alguses ning kannatas pikalt Nõukogude Liidu okupatsiooni all ajal, mil Aafrika riigid koloniaalvõimu alt vabanesid.

 

Ilmar Raagi kogemus: Venemaa edukas Prantsusmaa vastane infokampaania Malis

Eesti kaitseväe rahuvalvemissiooni tõlgina aastatel 2021-22 Malis viibinud Ilmar Raag kirjeldab Venemaa meediakampaaniat, mis lõppes Mali ja Prantsusmaa vahelise koostöö katkemisega.

“Venemaa infokampaania toetusel lõppes Mali ja Prantsusmaa vaheline sõjaline koostöö,“ tõdeb Ilmar Raag.
Foto: erakogu.

„Umbes samal ajal, kui maailma meediasse jõudsid ebamäärased infokillud sellest, et Mali valitsus võib palgata Wagneri eraarmee, toimusid Mali elektroonilises meedias tajutavad muudatused,“ meenutab Raag. „Kui enne sarnanesid mitmed veebipõhised ajalehed pärisajakirjandusele, milles teinekord kritiseeriti ka valitsust, siis järsku kriitika lakkas.“

 

Ootamatult hakati ajalehtedes rääkima Mali armee edusammudest terrorismivastases võitluses, kuigi see oli vale. Kuna erinevates ajalehtedes kasutatud võtmeväljendid kattusid, siis oli tuntav kooskõlastatud meedia planeerimine.

„Teise teemana ilmus meediasse jutt Venemaast kui ajaloolisest ja usaldusväärsest partnerist. Seda juttu tugevdasid mõned suhteliselt teisejärgulised relvasaadetised Venemaalt Malisse. Wagnerit ei käsitletud kordagi eraarmeena või palgasõduritena, vaid alati heatahtliku vene riigi võimaliku toetusena Malile.“

Meediakampaania jätkuks hakkas üks kodanikeühendus pealinnas Bamakos korraldama meeleavaldusi. „Meeleavaldustel nõuti valitsuselt koostööd Venemaaga ja prantslaste väljaajamist. Infokampaania lõppeski 2022. aasta veebruaris kriisiga, mis lõpetas Mali ja Prantsusmaa sõjalise koostöö.“