Näidisjuhtum: kuidas vene propaganda kasutas major Kapperi intervjuud? 

21.03.2024

3. märtsil läks saates „60 minutit“ eetrisse lugu, milles saatejuht Olga Skabejeva väitis: „Eestis läbib üha rohkem tsiviilisikuid sõjalist väljaõpet, mille käigus neid õpetatakse venelasi tapma.“

Seejärel teatas ekraanile ilmunud relvastatud kaitseriietuses mees, keda Venemaa üks staarpropagandist oma vaatajatele ei tutvustanud, inglise keeles: „Me tapame teid (venelasi) võimalikult palju.“

Aga läheme korraks ajas veidi tagasi. Vene Föderatsiooni Riigiduumale esitas Liberaaldemokraatlik Erakond veebruaris seaduseelnõu, millega antakse „Suure Isamaasõja veterani“ staatus pärast teist maailmasõda Nõukogude Liidus tegutsenud „natsionalistlike põrandaaluste formeeringute“, sealhulgas okupeeritud Balti riikides metsavendade vastu võidelnud inimestele.

Suure Isamaasõja veterani staatus annab Venemaal võimaluse riigieelarvest erinevaid soodustusi saada. Kuna veterani staatuse saajaid ei ole enam palju elavate hulgas, võivad hüvitised „pärida“ nende sugulased. Selline lahendus ei oleks Venemaal uus, sest varem on kõrges eas elust lahkunud sõjaveteranide asemel teise maailmasõja lõpu puhul välja antud juubelimedaleid koos autasuga kaasneva rahalise hüvitisega jagatud nende sugulastele.

Sõjamuuseumi teaduri Peeter Kaasiku hinnangul on Riigiduumas arutusel olev seaduseelnõu propagandistlik töövahend. Kaasik, kes on metsavendluse ajalugu põhjalikult uurinud, kirjutab rus.postimehes ilmunud arvamusloos: „Kas see ei ole mitte propagandaaktsioon? Kui vaadata nende niinimetatud veteranide tõenäolisi sünniaastaid, siis on nad kõik üle üheksakümne aasta vanad. Järelikult ei saa selliseid inimesi palju olla.“

See seaduseelnõu tekitab loomuliku küsimuse, mis tekitas vene propagandistides huvi rahvuslike vastupanuvõitlejate vastu?

Seaduseelnõu esitati riigiduuma menetlusse mõned nädalad enne „Venemaa presidendivalimisi“ ning Eesti iseseisvuspäeva tähistamist. Venemaa sisetarbimiseks mõeldud eelnõu soovis esmalt pakkuda täiendavaid hüvesid väiksele sihtrühmale inimestele. Teisalt demonstreerib pärast teist maailmasõda nõukogude võimu vastu võidelnud „natsionalistide“ meenutamine soovi korrata vana narratiivi Balti ja Ukraina rahvaste natsilembusest, mis ulatub välja tänapäeva.

Need on nagu ühe mündi kaks külge: Venemaa annab Eesti metsavendade vastu võidelnud punaarmeelastele sõjaveteranidega võrdsed hüved ning Kremli propaganda veab paralleeli metsavendade ning tänapäeva kaitseliitlaste vahel.

 

SAS-i sõdurid õpivad venelasi tapma

Vene tipp-propagandistid on pärast seaduseelnõu esitamist teinud mitmeid avaldusi, milles nad näitavad tänapäeva Balti riikide kaitseliitlasi verejanuliste venevihkajatena. Siinkohal jõuame tagasi Olga Skabejeva saate „60 minutit“ juurde.

Vene ühe suurima järgijaskonnaga propagandisti teleloos räägiti venelastele sellest, kuidas üha rohkem tsiviilisikuid õpib oma kodumaad kaitsma: „Need Eesti lääneranniku lähedal asuval saarel tegutsevad vabatahtlikud sõdurid on andnud endale hüüdnime SAS. SAS tähendab „laupäeva ja pühapäeva“ (inglise keeles Saturday ja Sunday), sest vabatahtlikud treenivad just nädalavahetustel.“

Skabajeva tõi intervjuust ühe vabatahtlikuga välja kahekõne:

„Teie (venelaste) siiatulek saab olema kuratlikult verine. Me tapame teid võimalikult palju,“ ütleb kaitseriietuses relvastatud keskealine mees.

„Milline on teie sõnum teistele NATO riikidele, kes tõenäoliselt ei valmistu nii tõsiselt?“ küsib ajakirjanik.

„Sõda ei lõppe Ukrainas. Kui me neid seal ei peata, tulevad nad (venelased) muudkui edasi ja edasi,“ vastab vabatahtlik.

Selle intervjuu andis major Tanel Kapper veebruari lõpus Kaitseliidu õppustel Hiiumaal. Nelja minuti pikkuses teleloos selgitas Sky News oma vaatajatele, kuidas Ukraina sõja ajel on Eestis kasvanud kaitseliitlaste arv ning suurenenud eestlaste soov oma kodumaad kaitsta. Sama Kaitseliidu õppust Hiiumaal jälgis veel mitu rahvusvahelist ajakirjanduskanalit, ka Šveitsi telekanal RTS ja Hollandi ajaleht Volkskrant. Kõik nad kirjeldasid Kaitseliidu tegevust kui valmistumist järsult kasvanud vene ohu vastu.

Kaitseliidu Hiiumaa kompanii ülema major Kapperi intervjuu juhatas Sky News sisse sõnadega: Kaitseliitlane hoiatab Venemaad juhuks, kui sel tekib pärast Ukrainat soov Eestisse tungida. Propagandist Skabajeva kasutas algselt Sky Newsis eetris olnud intervjuud ning asetas selle enda jaoks sobivasse konteksti.

 

Vene vabatahtlikud Putini vastu

Eelnev oli vaid üks näide viimase kuu vältel vene propagandas taas sagenenud väidetest Eestis vohava venevihkamise ning Eestist lähtuva otsese julgeolekuohu kohta. Propagandakanalites on lisaks väidetud, et Balti riikidesse paigutatud NATO eriüksused või Azovi pataljoni võitlejad valmistuvad Eesti ja Läti territooriumilt Venemaal asuvaid strateegilise tähtsusega objekte ründama.

Nõukogude võimu vastu võidelnud metsavennad tõestasid okupatsiooni ajal tegudega Balti riikide ja Ukraina rahva vabaduspüüet. Hoolimata ebavõrdsest jõudude vahekorrast tekitasid metsavennad võimudele esimestel sõjajärgsetel aastatel tõsiseid probleeme.

Kui Vladimir Žirinovski loodud erakond LDPR ning Kremlist suuniseid saavad propagandistid kasutavad „natsionalistlikke formeeringuid“ naaberriikide halvustamiseks, siis Ukraina kasutab käimasolevas infosõjas üht „natsionalistlikku formeeringut“ edukalt Kremli enda  vastu.

Just äsja toimunud „presidendivalimiste“ eel ja järel pälvis Venemaa ühiskonnas palju tähelepanu Vene Vabatahtlike Korpuse efektiivne tegevus Belgorodi oblastis.  Need Putini-vastased venelased viisid sõjategevuse enneolematus mahus Venemaa pinnale, alavääristades niimoodi president Putini väiteid edusammudest läänerindel.

Kuigi Putinil on tavaks oma kõige ohtlikumaid vastaseid maha vaikida, võttis ta erandlikult vabatahtlike korpuse tegevuse jutuks „valimisvõidu“ järgses esinemises, mida jälgis kogu maailma poliitiline eliit.

Sõjablogija ning endine välisluureameti juht Rainer Saks hindas Putini eritähelepanu nii: „Eraldi said tähelepanu vene vabatahtlikud Ukraina armees, keda ta ootuspäraselt võrdles teise maailmasõja aegse kindral Vlassovi armeega (see valdavalt venelastest koosnev armee võitles saksa poolel – toim). Putin väitis, et kokku on selliseid võitlejaid 1500, kellest on juba hävitatud 800. Venemaa presidendi eraldi osutatud tähelepanu tähendab, et info vene vabatahtlike tegevusest peab olema Venemaal laiemalt levinud.“

 

Illustratsioonid: ekraanipildid ülaltoodud kanalitest.