Ekspertuuring prognoosib Kremli infomõjutustegevuse intensiivistumist

15.02.2024

Jaanuari lõpus ilmus Sisekaitseakadeemia ekspertide sulest uuring Venemaa võimalike arengute mõjust Eesti julgeolekule, milles tuuakse välja neli võimalikku arengustsenaariumit ja nende potentsiaalsed mõjud meie ühiskonna turvalisusele. Propastop refereerib siinkohal uuringu olulisemaid tähelepanekuid ja järeldusi Kremli infomõjutustegevuse valdkonnast, mille põhistrateegia võib jagada neljaks teineteist täiendavaks eesmärgiks:

  1. Venemaa siseauditooriumis võimukriitika vaigistamine ja Ukraina vastase agressioonisõja õigustamine;
  2. Ukraina kaitsetegevuse diskrediteerimine ja „USA käsilaseks“ tembeldamine;
  3. NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikide ühtsuse õõnestamine Ukraina toetamisel;
  4. Globaalse lõuna mobiliseerimine „Lääne ülemvõimu ja USA kolonialismi“ vastu.

 

Siseauditooriumi üle kontrolli tugevdamine

2011.a kinnitatud Roskomnadzori lipp embleemiga

Infokeskkonna „kaitse“, mille arsenali kuulub ka strateegiline mõjutustegevus, on Venemaa Föderatsiooni ametlik doktriin, mille instrumente on Putini režiimi ajal samm-sammult juriidiliselt tsementeeritud ja selleks vajalikud ressursid tagatud. Kui 2021. aastal eraldati Venemaa riigieelarvest massimeediale üle 1,5 miljardi USD, siis 2022. aasta jaanuaris-märtsis olid vastavad eraldised võrreldes eelmise aasta sama perioodiga juba peaaegu kolmekordistunud. Kontrollitava massimeedia rahastamise hüppeline suurendamine annab uuringu andmetel tunnistust Kremli kasvavast hirmust elanikkonnas levida võiva rahulolematuse suhtes, mis tingib vajaduse senisest veel intensiivsema riikliku propaganda järele.

2008. aastal siseauditooriumi kontrollimiseks loodud Venemaa föderaalne meediaregulaator ja tsensor Roskomnadzor (Роскомнадзор) on alates 2020. aasta septembrist suurendanud veebis levivate protestide ja sõjavastaste meeleolude kontrollimist, kasutades selleks ka spetsiaalset automatiseeritud seiresüsteemi. Süsteem jälgib meediasuhtlust, mis võiks olla vastuolus võimude ametlike seisukohtadega, nagu riigiametnike kritiseerimine, sanktsioonide negatiivne mõju majandusele, etnilis-religioossed konfliktid ja n-ö väärad teise maailmasõja tõlgendused. Uuringus viidatud opositsioonilise meediaplatvormi Meduza andmetel läkitab Roskomnadzor seirearuandeid föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) kohalikele harudele, siseministeeriumile, piirkondlikele administratsioonidele ja föderaalinspektoritele.

 

„Välisagentide“ seaduse tugevdamine

Vene riigiduuma. Autor/allikas: Sergei Fadeichev/TASS/SCANPIX

Lääneriikidele vastandumist on viimastel aastatel üha rohkem kultiveeritud ka Venemaa sees. Üldsusele tuntud nn välisagentide seaduse alusel on „välisagentidena“ määratletud nii Venemaal tegutsevad rahvusvahelised organisatsioonid kui ka välisvahendeid kaasavad ühingud ja ühendused. 2022. aastal täiendatud seadus laiendab välisagendi määratlust selliselt, et võimud võivad peaaegu iga ühenduse või isiku, olenemata rahvusest või asukohast, kes näitab üles kodanikuaktiivsust või avaldab kriitilist arvamust Kremli poliitika või ametnike käitumise kohta, nimetada võõra võimu all olevaks välisagendiks. Sellistel „välisagentidel“ on keelatud õpetada, osaleda alaealiste kasvatustegevuses või koostada neile teabematerjale. Samuti ei saa nad osaleda avalike koosolekute korraldamisel ega neid annetustega toetada. Seega peab Kreml intensiivset infosõda nii välis- kui ka siseauditooriumi suhtes, sh lääneriikide sisepoliitika mõjutamiseks.

 

Vene õigeusu kirik Kremli tööriistana

Venemaa relvajõudude peakirik Autor/allikas: SCANPIX/TASS/Mikhail Japaridze

Uuring toob mitmetele sellekohastele allikatele viidates välja, et Vene õigeusu kirik on olnud Kremli poliitilise mõjutustegevuse pikaajaline tööriist nii siseriiklikult kui ka välismaal, olles vaimulikutöö kõrval rakendatud Russki Mir’i ideoloogia teenistusse. Pärast seda, kui 2009. aastal sai vene õigeusu kiriku juhiks patriarh Kirill, laienes kiriku kasvav kohalolek Venemaa riigihalduses ka sõjaväele. 2010. aastaks oli kirik võtnud relvajõududes senisest suurema haarde sõjaväepreestrite rakendamise näol. 2020. aastal avati Moskva lähedal spetsiaalne relvajõudude katedraal, mis sümboliseerib kiriku olulist rolli Venemaa sõjaajaloos.

2022. aasta invasioon Ukrainasse viis vene õigeusu kiriku kaasamise agressioonisõja toetamisel uuele tasemele. Alates sõja algusest on Venemaa sotsiaalmeediasse tulvanud religioossete ikoonide kujutised, palved Vene armee võidu eest ja üleskutsed palvetada lahinguväljal sõdurite eest. Patriarh Kirillist on saanud Kremli „sõjalise erioperatsiooni“ juhtiv õigustaja ja õnnistaja. Pärast president Putini poolt osalise mobilisatsiooni väljakuulutamist 2022. aasta septembris teatas Kirill, et „ohverdused sõjas pesevad maha kõik patud“. Samuti ründas ta Läänt, väites, et see takistavat Ukrainat saamast „püha ühendatud Venemaa osaks“. Arvestades, et väljaspool Venemaad on vene õigeusu kirikul rohkem kui 38 000 kogudust annab see kirikule märkimisväärselt laia geograafilise haarde patriarhi sõnumite levitamiseks.

Uuringu järelduste kohaselt puudub alus arvata, et vene õigeusu kiriku juhtkond oma tegevusjoont Ukraina-vastase agressioonisõja toetamisel muudaks. Pigem vastupidi – Venemaa sõjaliste kaotuste suurenemise korral püütakse invasiooni veelgi enam kanoniseerida ja armeesse värbamist toetada.

 

Hübriidtegevuste intensiivistumine

Uuring järeldab, et aastakümnete jooksul välja kujunenud võimuvertikaal Venemaal põhjustab nii status quo säilimise kui ka võimalike drastilise muutuse stsenaariumide korral nii vahetutele naabritele kui ka teistele riikidele jätkuvalt probleeme. Järeldustes prognoositakse Venemaa hübriidtegevuse intensiivistumist, sh Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide sisepoliitilistesse protsessidesse ning valimistesse sekkumise jätkamist, fragmenteerimaks lääneriikide ühtsust ning vähendamaks ja aeglustamaks nende koostööd Ukraina abistamisel. Selleks kasutab Kreml oma mitmekihilist ja hästifinantseeritud infomanipulatsioonide süsteemi, millele vastuseismine nõuab EL ja NATO liikmesriikide senisest tõhusamat inforuumi kaitsmise ning strateegilise kommunikatsiooni alast koostööd.

Moskva püüab luua vastukaalu läänemaailmale ja kasutab selleks mitmesuguseid formaate. Üheks mõjukamaks on BRASIILIAT, VENEMAAD, INDIAT, HIINAT ja LÕUNA-AAFRIKA VABARIIKI koondav BRICS. Hiljuti liitus sellega veel viis riiki ja 15 on liikmelisust taotlenud. FOTO: PIXABAY

Arvestades mitmekordistatud ressurssi riigi poolt kontrollitavale meediale, võib prognoosida Kremli propaganda ja infomõjutustegevuse intensiivistumist nii sise- kui ka välisauditooriumi suunas, sh polariseerimiskatseid etniliselt pinnalt. Samuti kasutatakse ära uusi valdkondi ja teemasid, millel on potentsiaali NATO-s, Euroopa Liidus ja Eestis teravamaid vastandusi tekitada ning ühiskondi lõhestada, olgu nendeks migratsioon, kliimategevused vm. Samuti püütakse hajutada lääneriikide tähelepanu Ukrainalt, killustades nende ressursse mitmesuguste regionaalete kriisidega, millele Putini režiim üritab hoogu anda.

 

Kuvatõmmised on pärit loos kasutatud allikatest.