Hübriidsõda Eesti vastu: 8 näidet

15.01.2024

Ainuüksi paari viimase kuuga on meediast käinud 5-6 näidet Eesti vastu suunatud tegevustest, mis kuuluvad hübriidsõja tööriistakasti. Kuna desinformatsioon on osa sellest samast tööriistakastist, siis otsustas Propastop hübriidsõja valdkonda veidi laiemalt käsitleda.

Helsinkis asuv Hübriidohtude vastane oivakeskus on kaardistanud 13 valdkonda, mida vastane saab oma strateegiliste eesmärkide saavutamiseks mõjutada või rünnata. Poliitika, kultuuri ja ühiskonna kõrval nimetatakse ära ka infrastruktuur, kosmos, majandus, küber, diplomaatia ja informatsioon.

Konkreetsete tööriistadena toob keskus ära näiteks desinformatsiooni levitamise, aga ka poliitikute mõjutamise, immigratsiooni ärakasutamise, navigatsioonisüsteemide segamise, küberoperatsioonid ja infrastruktuuri ründamise.

 

Näited elust enesest

1. KOOS/Vmeste – nimekirja esimene näide pärineb mulluste parlamendivalimiste eelsest ajast. Toona tekitas eeskätt Ida-Virumaal elevust uus poliitiline jõud KOOS/Vmeste, mis kõneles rahust ja näitas videoblogi vahendusel ka elu okupeeritud Donetskis.

Siinkohal tuleb ka ära märkida, et 2023. aasta novembris algas kohtuistung erakonna juhtliikmete üle. Süüdistuse kohaselt tegelesid süüdistatavad mõjutustegevusega, et “luua Eestis Venemaa välis- ja julgeolekupoliitika narratiive ja propagandasõnumeid toetav poliitiline ühendus. Selle ühenduse kaudu taheti süüdistuse kohaselt luua Venemaale võimalus ohustada Eesti põhiseaduslikku korda, sekkuda Eesti sisepoliitikasse ning mõjutada ka välispoliitikat”.

Nagu mainitud, siis vastase sise- ja välispoliitika mõjutamine ongi hübriidsõja eesmärk ning parim viis selleks on nügida poliitilist protsessi otse parlamendis või valitsuses.

2. Ränderünne – alates mullu augustist on piiri ületada soovivate migrantide sihtmärgiks ennekõike Soome, ent immigrante on jõudnud ka Narva piiripunkti. Miks kasutab Venemaa ränderelva äsja NATOga liitunud Soome vastu ei vaja vast pikemat selgitamist.

NATOga liitumise tuules väärib ka märkimist, et Venemaa elanike jaoks on Soome kuvand drastiliselt muutunud. Kui 2021. aastal suhtus 68 protsenti küsitletutest Soomesse positiivselt, siis mullu juulis vaid 37 protsenti. Propastopi lugejatele on ilmselt huvitav infokild, et küsitluse läbi viinud Levada keskuse hinnangul on muutuse põhjus NATOga liitumisest ajendatud negatiivne meediakajastus, mida võib võtta ka näitena sellest, et propaganda töötab.

Taustaks veel nii palju, et mõne aasta eest kasutati sama taktikat ka Poola ja Leedu vastu ning Euroopas paremat elu otsivaid inimesi tuleb pidevalt ka üle Vahemere.

3. Newnew Polar Bear – ehk hiinlastele kuuluv kaubalaev lohistas mullu oktoobri alguses oma ankrut mööda merepõhja ja kahjustas sedaviisi Balticconnectorit ja sidekaableid. Siinkohal tuleb rõhutada, et toimunu uurimine käib ja detaile napib, ent juhtunu järel parandati merealuse taristu kaitset.

4. Pommiähvardustega kirjad jõudsid mullu oktoobri keskel sadade adressaatideni, mille hulgas olid koolid ja lasteaiad aga ka raudtee-, lennu- ja bussijaam.

Kui tavaliselt püütakse (des)informatsiooni abil süvendada lõhesid erinevate ühiskonnagruppide vahel, siis selle näite puhul rünnati laste ja vanemate turvatunnet ning seeläbi ka riigi usaldusväärsust. Kuna e-kirjade liikumist piirata ei saa on tegemist justkui süsteemi sisse ehitatud haavatavusega, ja seetõttu reageeriti toimunule koolitusega ja vaadati üle kriisiplaanid. Lisaks Eestile toimus samasugune, venekeelsete kirjadega kampaania ka Lätis ja Leedus.

Lauri Läänemetsa auto aknad löödi puruks, FOTO: Ilmar Saabas

5. Siseministri ja RusDelfi peatoimetaja autoakende lõhkumine mullu detsembris on sarnaneb veidi eelmisele näitele, mõjutades turvatunnet. Kuna uurimine alles käib, siis mingeid järeldusi teha on veel vara.

6. Kontrollerite ründamine mullu novembri lõpus jättis vähemalt kolm ettevõtet ilma võimest juhtida oma seadmeid distantsilt. RIA andmeil mõjutas rünnak kaheksa katlamaja, üheksa reovee ja ühe joogivee pumbajaama kaugjuhtimisseadmete tööd. Õnneks säilis häkkerite tegevusest hoolimata käsijuhtimise võimekus.

Lisaks Eestile rünnati Iisraeli ettevõtte Unitronicsi kontrollereid ka mujal ning USA küberjulgeoleku ja taristu turvalisuse agentuuri (CISA) hinnangul on toimunu taga Iraan.

Tegelikult pole säärane tööstusseadmete ründamine midagi uut või erilist – küberrünnakute all kannatab läänemaailma infrastruktuur laiemalt.

GPS-i häiringualad Eestis 31. dets.2023.a (gpsjam.org)

7. GPS signaali segamist on TTJA täheldanud juba mullu juunist. Detsembris toimunud häiringud ületasid aga uudisekünnise, kui gpsjam.org andmeil esinesid häiringuid lisaks Eestile ka naaberriikides.

TTJA sõnul paiknes häiringute allikas Venemaal, ent olulisi probleeme GPS seadmete kasutamisel ei esinenud ning Kaitseväe ja Lennuliiklusteenistuse tegevust häiringud ei mõjutanud. Kui midagi ei juhtunud, siis miks GPS signaali segamine siia nimekirja lisada? Aga sellepärast, et elektroonilise sõjapidamise valdkonda kuuluvad operatsioonid nagu näiteks GPS signaali häirimine on järjekordne tööriist hübriidsõja tööriistakastist.

8. Teenustõkestusrünnakutest ehk massiliste päringutega veebilehtede ummistamise eest hoiatas RIA viimati mullu septembris. Toona olid sihtmärkideks riigiasutuse ja mõttekodade ning logistika- ja energiaettevõtete veebilehed. Enamus rünnetest olid edutud.

 

Kokkuvõtteks

Ülaltoodud kaheksast juhtumist viis toimusid vahemikus oktoobrist detsembrini 2023. Kuna sellistel puhkudel on süü omistamine pea võimatu, siis küsigem pelgalt: qui bono?

Tulles tagasi loo alguses mainitud raporti juurde, siis see ütleb, et hübriidsõja tööriistakast võetakse välja siis, kui muul moel pole õnnestunud mõjutada vastase poliitikat või strateegiat. Ja see viimane on ju ilmne kompliment meile, sest järelikult on Eesti ja lähiriigid oma väärtustele ja põhimõtetele truuks jäänud. Nii hoida!

 

Kuvatõmmised on pärit loos kasutatud allikatest.