Venemaa rünnakud Balti riikide vastu – kes sellest räägivad?

Venemaa propaganda, mis on tuntud mitmete allikate keeruka kasutamise poolest, on taas esile tõusnud murettekitavate hoiatustega 2024. aastal toimuvast rünnakust Balti riikide vastu. Julian Röpcke artikkel Bildis ja professor Solovey ennustused andsid narratiivile kõvasti hoogu juurde, hoolimata sellest, et nende usaldusväärsus on küsitav. Eestis kajastasid narratiivi Venemaa teemadega laiemalt Oleg Ivanov ja Varro Vooglaid.

Venemaa propaganda on ammu tuntud selle poolest, et ta kasutab infosõjas oma narratiivide toetamiseks mitut allikat. See lähenemisviis tuvastati juba 2016. aastal dokumendis “Venemaa propagandamudel “valede tuletõrjevoolik””. Hiljutised sündmused on seda taktikat taaskord esile toonud, eriti seoses uudistega kavandatud rünnakust Balti riikide vastu 2024. aastal.

Narratiiv sai hoogu, kui Julian Röpcke, Bildi kaasautor, avaldas 24. detsembril 2023. aastal provokatiivse pealkirjaga artikli “Kas Putin kavandab varsti järgmist rünnakut?” Artikkel viitab võimalikule rünnakule mõne NATO, tõenäoliselt Balti riigi vastu umbes 2024/25 aasta talvel, mis langeb kokku USA üleminekuperioodiga. Nimelt tugineb lugu nimetule allikale, kes väljendab muret ajastuse osas. Oluline on märkida, et Bild on tabloidileht ja Röpcke on varemgi sattunud kriitika alla kontrollimata faktide või valeinfo kajastamise eest.

Pahaendeliste ennustuste koor sai täiendust Venemaa poliitikateadlase ja ajaloolase professor Solovei näol, kes on tuntud ka oma oma huvi poolest vandenõuteooriate vastu. Aastavahetuse intervjuus Julia Latõninale ennustas Solovei väga edukat hübriidrünnakut Balti riikide vastu 2024. aasta sügisel. Siiski tasub välja tuua, et Solovei on ka varasemalt teinud ebaõigeid ennustusi, sealhulgas näinud ette Venemaa rünnakut Balti riikidele 2019. ja 2020. aastal. Alates 2017. aastast on ta regulaarselt ennustanud Putini režiimi peatset lõppu Venemaal.

5. jaanuaril 2024.a. võttis kõnealune narratiiv huvitava pöörde Rogozini Telegram-kanalis tehtud üleskutsega. Sõnumis propageeriti Venemaa ja Kaliningradi oblasti vahelise koridori loomist, mis võimaldaks Venemaa kodanikel reisida viisavabalt Kaliningradi ja tagasi. Konkreetne üleskutse oli vastus teise Venemaa propagandakanali Sputnik uudisele, milles teatati Leedu otsusest sulgeda Vene koolid.

Kes on narratiivi levitajad Eestis?

29. juunil 2023 väljendas Koos partei liige Oleg Ivanov, kes elab hetkel Venemaal, muret “võimalike provokatsioonide” pärast Tallinnast. Ivanov väitis, et Narva linnas vähendatakse rahvaarvu tehes ruumi NATO baasile, mis asub strateegiliselt vaid 100 kilomeetri kaugusel Peterburist. Tema hoiatus hõlmas ka ootust sõjalistele provokatsioonidele Eesti poolt, tõmmates paralleele olukorraga Ukrainas.

Ivanovi poolt levitatav narratiiv ühildub laiemate Vene propaganda teemadega, kus NATO laienemist kujutatakse sagedasti ohuna Venemaa vastu. NATO baasi ja Peterburi läheduse rõhutamine lisab narratiivile geopoliitilise mõõtme, mängides lisaks ka piirkondlikul tundlikkusel.

Huvitaval kombel kordas ka Varro Vooglaid sama narratiivi. 30. augusti 2023. a, kommenteeris Vooglaid Pihkva droonirünnakut ning tõmbas kiire paralleeli Ukraina sõjaga, küsides, kui kiiresti sellised konfliktid võiksid Eestisse levida, kui droonid tõepoolest Eesti territooriumilt saadeti.

Miks seda tehakse?

Segadus ja paanika: levitades narratiive võimalike provokatsioonide ja sõjaliste tegevuste kohta, püütakse tekitada segadust ja külvata paanikat nii kodumaise kui ka lääne publiku seas. See psühholoogiline mõju võib segada arusaamist ja suurendada ebakindlust.

Ukrainale antava sõjalise abi vähendamine: Narratiivide eesmärk võib olla ka lääneriikide, eelkõige Ukrainale sõjalist abi andvate riikide mõjutamine. Juhtides tähelepanu tajutud ohtudele Läänemere piirkonnas, võivad propageerijad püüda suunata sõjalist abi Ukrainast eemale, vähendades toetust käimasolevale konfliktile.

Tähelepanu kõrvalejuhtimine: Veel üks strateegiline eesmärk võib olla rahvusvahelise tähelepanu kõrvalejuhtimine aktuaalsetest probleemidest või konfliktidest, näiteks olukorrast Ukrainas. Esitades narratiive võimalikest provokatsioonidest Balti riikides, võib tähelepanu ümber suunata siia piirkonda, võimaldades manipuleerida avalikkuse tähelepanu.

Reaktsioonide testimine: Selliste narratiivide levitamine võib toimida testimiseks, et mõõta reaktsioone nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt. Jälgides, kuidas publik reageerib sellistele provokatiivsetele sõnumitele, saavad levitajad oma taktikat täiustada ja tulevasi narratiive vastavalt kohandada.

Propagandistide eesmärk on tekitada Eestis ja Venemaal hirmu ja kahtlust, kujundades avalikku arvamust ja mõjutades poliitilist diskursust, mis on suunatud nii kodu- kui ka läänepoolsele publikule. Samal ajal püüavad narratiivid mõjutada Lääne poliitikakujundajaid ja NATO liikmesriikide avalikkust, et mõjutada välispoliitilisi otsuseid, vähendada toetust Ukrainale antavale sõjalisele abile ja tekitada skeptitsismi NATO tegevuse suhtes Balti piirkonnas.

Olemuslikult aitavad need narratiivid kaasa laiemale infosõja strateegiale, mis püüab manipuleerida arusaamadega, luua strateegilisi kõrvalekaldeid ja testida erinevate sihtrühmade reaktsioone. Mõistes nende narratiivide taga olevaid motivatsioone ja kavandatud sihtrühmi, saavad vaatlejad paremini aru nende narratiivide mõjust nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel rindel.

Kasutatud pildid on ekraanipildid viidatud lehekülgedelt. Infograafika on koostatud Propastopi toimetuse poolt.