Kes mõjutab mõjuisikuid?

14.12.2023

Tarmo Jüristo

Lihtne vastus pealkirjas esitatud küsimusele oleks, et loomulikult Tarmo Jüristo!

Aprillis Eesti Rahvusraamatukogus Infomüra arutelul osalenud SALGA eestvedaja napsas hiljuti Eesti Päevalehe ajakirjanike poolt koostatud aasta mõjukaimate inimeste edetabelis vägagi hinnalise teise koha, suisa peaministri enda järel. Maitse asi, kellele Jüristo tegevus meeldib, kuid rõõm on tõdeda, et lõpuks ometi oleme Eestiski õppinud kasutama tõenduspõhiseid andmeid ning suuri ühiskondlikke protsesse suunatakse täppisteaduste, mitte kristallkuuli ennustuste järgi.

Ent arutelu toimumise ajal ei teadnud me ei SALGA poliitikaanalüüside mõjust märtsis toimunud parlamendivalimistele ega aimanud sedagi, milliseks kujuneb järgnev poliitikasuvi ja -sügis. Arutelu fookuses on lisaks mõjutustegevusele üldiselt konservatiivse ja liberaalse maailmavaate vaheline konflikt ning selle sihipärane ja tahtlik võimendamine.

Lisaks Tarmo Jüristole arutlesid aprillis rahvusraamatukogus mõjutamise ja konfliktiga manipuleerimise teemal Rahel Aerin Eslas Propastopi kaasautorina ning antropoloog ja seksuoloog Kristina Birk-Vellemaa. Arutelu juhtis rahvusraamatukogu meediapädevuse spetsialist Eva Ladva.

Alustuseks saime teada, et suunamudijate ehk mõjuisikute ülemaailmne käive eelmisel aastal oli samas suurusjärgus nagu Eesti riigi selleaastane eelarve. Ka Eestis teenivad mitmed influencer’id arvestatavat sissetulekut, mis aastas ületas 100 000 euro piiri.

Arutlejad püüdsid defineerida liberaalsust ja konservatiivsust ning tõdesid, et need mõisted on väga subjektiivsed ja kindlasti vaadeldavad konkreetse ajastu kontekstis, kuna muutuvad ajas. Tarmo Jüristo tõi välja, et paremäärmuslikud jõud teevad konsolideeritud koostööd juba aastaid, samal ajal kui liberaalsed jõud on killustunud. Sellest sai alguse ka Sihtasutus Liberaalne Kodanik ehk SALK – et pakkuda liberaalselt mõtlevatele inimestele ühist platvormi ja koostöövõimalusi. Jüristo kummutas kiirelt müüdi ka nn keskmisest eestlasest, keda mitte ühegi uuringu järgi pole tegelikult olemas.

Rahel Aerin Eslas andis ülevaate blogist Propastop ning rääkis lahti polariseerimise olemuse. Lihtsustatult tähendab polariseerimine ühisosa võimalikkuse eemaldamist näiteks poliitilises debatis, kus inimene peab valima ühe või teise poole. Kõige efektiivsem on väärtuspõhine polariseerimine, selgitas Eslas. Mõjutatakse meid läbi emotsioonide.

Kristina Birk-Vellemaa juhtis tähelepanu sellele, et lisaks poliitikale puudub ka seksis n-ö keskmine inimene. Seks ja seksuaalsus on loomulik osa elust, kuid kahjuks ulatub polariseerimine ka seksuaaltervise valdkonda, kus toimub hetkel plahvatuslik teenuste pakkumise kasv. Näiteks tekitatakse justkui tühimik, mida siis teenusepakkujad agaralt täitma asuvad. See, milline on meie arusaam n-ö õigest seksikst ja õigest seksuaalsusest on paljuski mõjutatud skriptidest, mida luuakse näiteks popkultuuris ja mille kaudu on võimalik meid kõiki manipuleerida.

Arutelu teises pooles tõi Eva Ladva välja Euroopa Parlamendi juures tegutseva Seksuaal- ja Reporduktiivõiguste Foorumi uuringu viimase enam kui kümne aasta jooksul toimunud äärmuskonservatiivsete poliitiliste liikumiste rahastamise ja mõju kohta Euroopas. Kelle huvides on niisugused arengud? Kas Venemaa tõmbab siin niite? Miks?

Vaata arutelu ja tutvu nii saatekülaliste kui ka rahvusraamatukogu spetsialistide poolt kokkupandud teemakohaste raamatusoovistustega siin:

 

Kuvatõmmised on pärit loos kasutatud allikatest.