Kas Kremli kanalite piiramisest on kasu?

27.11.2023

Propastop on tegutsenud Kremli meedia kui inforelva mõju piiramise nimel juba aastaid. Ukraina sõda on viinud Eesti reaalsete tegudeni. Euroopa Liidu sanktsioonide toel ning tarbijakaitse (TTJA) eestvõttel on täna Eestis takistatud juurdepääs 389 erinevale Kremliga seotud telekanalile, veebilehele ja somekontole. Peame suletud propagandakanalite kohta avalikku nimekirja. Nii on ülevaade piirangute hetkeseisust ülevaatlik, igaüks saab ka ise linkidele klõpsates kontrollida, kas keeld ikka kehtib.

Kas piirangud täidavad eesmärki?
Muidugi usub Propastop kõhutundele tuginedes, et meediaruumi puhastamine on vajalik ja selle mõju Eestile positiivne. Kui vahest eesti keeleruumis ei ole mõju nii tuntav, siis eestivenelaste jaoks on piirangud vähendanud võimalust Putini ajupesuga kokku puutuda ning pannud otsima alternatiivseid, Kremli mõjust puhtaid kanaleid.

Samas on olemas ka arvamusi, et piirangud on mõttetud, kuivõrd nendest on soovi korral üpris lihtne mööda hiilida (VPN, satelliit- ja kaabeltelevisioon, sama sisu vaatamine alternatiivsete somekanalite kaudu). Narvas ja mujal Venemaa piiri lähedal on Kremli propagandaringhääling aga siiani vaadeldav ka vabalt “üle õhu”.

Proovisime leida uuringuid, mis läheksid kõhutundest ja arvamustest kaugemale ning näitaks andmetele toetudes piirangute toimet.

Mõju on olemas
Meediapiirangute mõju on uuritud laiemalt, maailma ja Euroopa vaates. Näiteks on 2022. aasta oktoobris avaldatud uuring, mis analüüsib ligipääsupiirangute mõju Kremli propagandakanali RT näitel. Tulemused näitavad, et veebiliiklus RT internetilehtedele Euroopa Liidust vähenes piirangutega seoses kuni 75%. Mõju tundub isegi üllatavalt suur, paraku otseselt Eesti kohta nendest andmetest midagi järeldada ei saa.

TTJA infoühiskonna talituse juhataja Helen Rohtla sõnul hindab asutus piirangute mõju Riigikantselei läbi viidud avaliku arvamuse uuringu põhjal. Paraku selles ei küsita piirangute kohta otse, vaid uuritakse, millised meediakanalid on mitte-eestlastele infoallikana kõige olulisemad. Vastused näitavad Venemaa telekanalite ja portaalide osa vaadatavuse vähenemist. Siiski tundub uuring järelduste tegemiseks ebapiisav, kuivõrd uuring on avalikult kättesaadav alates 2022. aasta kevadest. kui piirangud juba kehtisid. Puudub võrdlus perioodiga enne piiranguid ja Venemaa kanalite jälgitavuse langus võib olla põhjustatud ka muudest teguritest kui kanalite sulgemisest.

Kaitseministeeriumi poolt iga-aastaselt läbi viidav uuring küsib muude küsimuste seas ka seda, kui palju külastavad mitte-eestlased Venemaa uudisteportaale, võrguväljaandeid ja vaatavad televisiooni. Vastused näitavad, et jälgimine on langenud pärast piirangute kehtestamist telekanalite osas ligi 50% võrra. Muidugi võib ka siin olla muutus tingitud erinevatest teguritest (näiteks on telekanalite vaadatavuse langus alanud juba enne piiranguid). Siiski on selle uuringu näoltegemist kõige parema avaliku andmekogumiga, millest saab aimu piirangute reaalsest mõjust Eestis.

Kanali külastuse langus on vaid üks aspekt. Vaenuliku meedia vaadatavus võib küll piirangute mõjul väheneda, kuid inimeste maailmavaatesse jõuab selle mõju aeglaselt. Nii saime Friedrich Eberti fondi poolt septembris 2023 avaldatud uuringust kainestava teadmise, et Kremli inforuumi väärtuseid ja hoiakuid jagavate inimeste arv Eestis on endiselt suur.

Piirangute mõju tuleb paremini mõõta
Õige pea saab piirangute algusest kaks aastat, kuid Eestis pole endiselt selget arusaamist nende mõjust, piiratud kanalite asendajatest ega tõketest ümberhiilimiseks kasutatavatest teedest. Tundub ilmne, et kui usume piirangute vajalikkusesse, siis tuleb nende mõju ka otseselt mõõta, mitte usaldada üksnes kaudseid andmeid.

Mõelda tuleks juba ka olukorrale, kui EL sanktsioonid Venemaale mingil põhjusel lõpevad. Kas Eesti avab siis oma inforuumi taas Kremli inforelvale? Nagu näitas Ukraina sõja algus, ei olnud Eesti enda meetmed Kremli kanalite piiramiseks tõhusad.

Korraldada tuleks ka teavituskampaaniaid, mis aitaks eestivenelastele selgitada piirangute põhjuseid, samuti tutvustada ja lihtsustada juurdepääsu venekeelsele usaldusväärsele meediale nii Eestis kui Läänes laiemalt.

Foto: Propastop/Grizzlybear.se/Flickr
Graafika: Propastop