Hamasi propagandastrateegia: mida halvem, seda parem

Taas lõkkele lahvatanud Iisraeli-Palestiina konflikti on sageli nimetatud kõigi konfliktide emaks – sellega on moel või teisel seotud kõik maailma suurjõud ning samas on see tänaseks globaalse mõõtme omandanud vastasseis alguse saanud juba enne esimest maailmasõda. Üks oluline osapool selles sõjas on Palestiina sõjaline rühmitus Hamas, mida paljud riigid, sealhulgas Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liidu liikmesriigid, peavad terroristlikuks organisatsiooniks.

Hamasi liidrid on väga hästi aru saanud, et sõjaliselt on neil tehnoloogiliselt võimsama vastase vastu keeruline edu saavutada, kuid infoväljal võib juudiriigi sõjalist edu vägagi edukalt nende endi vastu ära kasutada. Hamas on üles ehitanud võimsa ja hästi töötva propagandaaparaadi, mille sisse proovimegi piiluda.

Mitmekülgne propagandamasin

Hamas kasutab propagandat oma vaenlaste hirmutamiseks, oma toetajate mobiliseerimiseks, uute värbamiseks ja kaastunde tekitamiseks. Konfliktis Iisraeliga võib nende strateegia kokku võtta sõnadega, mida halvem, seda parem. Ühelt poolt kandis Hamas äsjase konflikti algul sotsiaalmeedias otse üle 1400 iisraellase tapmist, demonstreerides nii poolehoidjatele oma sõjalisi võimeid ja ideoloogilist fanatismi (ja näidates koha kätte konkureerivale Fatahile), teisalt levitavad Hamasiga seotud kanalid kaadreid inimeste kannatustest Gazas Iisraeli vastulöökides. Mõlemad emotsionaalselt väga tugevalt laetud narratiivid töötavad – erinevate sihtrühmade jaoks.

Rühmitus on võtnud omaks mitmekülgse meediastrateegia, et kujundada avalikku arvamust enda kasuks, kasutades selleks nii traditsioonilisi meediakanaleid, nagu ajaleht Filastin, Al-Aqsa tele– ja raadiojaam, kui ka erinevaid sotsiaalmeedia platvorme.

Al-Aqsa meediavõrgustik on nime saanud Jeruusalemmas Templimäel asuva mošeekompleksi järgi ning samanimeline telejaam alustas Gazas tegevust 2006. aastal, pärast seda kui Hamas seal võimule tuli. Selle programm koosneb peamiselt Hamasi toetavatest uudistest ja propagandast, kuid ka lastesaadetest (näiteks animasari “Homsed Pioneerid” , mis esitleb Miki-Hiire taolist tegelast, kes propageerib märtriksolekut ja džihaadi) ning usulise sisuga meelelahutusest.

Hamasi tele- ja raadiokanalit toodab ettevõte nimega Al-Ribat Communications and Artistic Productions, mida juhib Hamasi avalike suhete juht Fathi Hamad, kes on ka Palestiina Seadusandliku Nõukogu liige. Al-Aqsa meediavõrgustikku kuulub Piirideta Reporterite andmetel ka uudisteagentuur Shehab.

Sõda sotsiaalmeedias

Hamas on nii eelnevate sõdade ajal kui ka rahulikumatel aegadel rakendanud erinevaid propagandatehnikaid, mis on olnud tõhusad peamiselt seetõttu, et meedial on sageli piiratud arusaam Iisraeli ja Palestiina konflikti keerukusest. Pildi muudab veelgi segasemaks asjaolu, et NYT andmetel on Iraan, Venemaa ja teataval määral ka Hiina kasutanud riigimeediat ja maailma suuri sotsiaalmeedia platvorme Hamasi toetamiseks ja Iisraeli mõjutamiseks, samal ajal mustates Iisraeli peamist liitlast Ameerika Ühendriike.

Traditsioonilistest meediakanalitest olulisemgi roll Hamasi sõnumite levitamisel on sotsiaalmeedial, mida kasutatakse sageli oskuslikult ka traditsioonilise meedia mõjutamiseks. Hamasi propagandamasina varasemate töövõitudena võib tuua näiteks laulu nimega “Strike a Blow at Tel Aviv”, mis muutus kümmekond aastat tagasi kiiresti viraalseks YouTube’is ja hiljem ka TikToki’s.

Pärast Hamasi tänavu 7. oktoobri rünnakut on erinevad sotsiaalmeediaplatvormid hakanud senisest jõulisemalt tsenseerima konflikti kajastavaid postitusi, kuid näiteks platvormil X, mida varem teati nimega Twitter, tuvastati alles äsja kümneid kontosid, mis levitasid sõjaga seotud koordineeritud desinformatsioonikampaaniat ning Technology Transparency Projecti uuring leidis, et Hamas on kasutanud propagandavideote levitamiseks ka X platvormi premium kontosid. Teemaviide #GazaUnderAttack kogus miljoneid tweete ja retweete.

Eriti kiiresti areneva ja suurt tähelepanu pälviva konflikti tingimustes üritavad ajakirjanikud pahatihti uudistenälga rahuldada ka vähese usaldusväärsusega sotsiaalmeedias leviva info baasil ning Hamas on olnud osav seda ära kasutama.

Al-Ahli haigla näide

Praeguses konfliktis oli sellise käitumise näiteks Al-Ahli haigla plahvatuse kajastamine tänavu 17. oktoobril. Kõigepealt hakkasid sotsiaalmeedias levima Al Jazeera live-kaamera salvestused plahvatusest Gazas Al-Ahli haigla piirkonnas, millele suutis esimesena kommentaari anda Palestiina tervishoiuministeerium, teatades vähemal 500 kannatanust Iisraeli rünnakus haiglale.

Parema puudumisel korjasid selle info üles ja asusid levitama ka usaldusväärsed uudistekanalid, nagu BBC ja NYT. Iisraeli luure teatas küll mõned tunnid hiljem, et tegu oli Islamic Jihadi vigase raketiga, mis plahvatas haigla parkimisplatsil, kuid selleks ajaks oli info 500 hukkunust levinud juba kõikjal maailmas, sealhulgas eestikeelses kvaliteetmeedias. Lõplik tõde juhtunu kohta selgub ilmselt alles konflikti kuuma faasi lõppedes.

Mõned nipid võltsingu äratundmiseks

Bellingcati teadlased on tuvastanud olulisemad võtted, mida praegu kasutatakse võltsfotode ja -videote levitamiseks:

• varasemate pommitamisfotode kasutamine – nii Palestiinas, sealhulgas Gaza sektoris, kui ka Süürias, Ukrainas ja mujal;
• vanade kaadrite kasutamine, mis ei ole üles võetud konfliktiolukordades – näiteks üks videotest, mis väidetavalt näitas Hamasi võitlejate maandumist muusikafestivalil, tehti tegelikult Egiptuses ja avaldati TikTokis selle aasta septembris; ja väidetavalt festivalil elusalt põlenud tüdruku video filmiti 2015. aastal Guatemalas;
• täieliku valeinfo levitamine – näiteks selle kohta, et Gazas asuvat Püha Porfüüriuse kirikut pommitati – kiriku esindajad on kinnitanud, et see ei vasta tõele ja kirik ei saanud kahjustada;
• võltsdokumentide levitamine – näiteks, et USA kiitis heaks 8 miljardi dollari suuruse sõjalise abi Iisraelile.

Enamik valeinfot levitatakse fotode ja videote kaudu. Et aru saada, kas uudisnupu juurde lisatud pilt on ka tegelikult tehtud seal, kus allikas väidab, võid proovida uurida, kas seda on varem avaldatud. Selleks kasutatakse pöördpildiotsingu tehnoloogiat. Kõige kasulikumad tööriistad selleks on:

• Yandexi pildid
• TinEye
• Google Lens nutitelefonidele (või Chrome brauseris)

Pange tähele, et sageli pole vaja pildistamise täpset kuupäeva, kuid piisab arusaamisest, et see foto pole tehtud varem ega hiljem kui mingil ajahetkel. Näiteks, isegi kui me ei teaks, et video puuris viibivatest lastest postitas nende sugulane ja et tegemist oli naljavideoga, siis tänu sellele tehnoloogiale teaksime vähemalt, et video avaldati enne Hamasi võitlejate tungimist Iisraeli.

Oluline on arvestada, et Yandex Images ja Google Lens ei pruugi esmalt pakkuda otsitavat pilti, vaid sarnast.

Originaalvideo leidmiseks sobivad samad tööriistad. Videost tuleb välja võtta mõned iseloomulikud kaadrid ja läbi viia pöördotsing.

Algset videot või fotot ei ole alati võimalik kohe leida, eriti kui võltsingut on korduvalt avaldatud, kuid väga sageli on see siiski võimalik. Bellingcat on avaldanud nii vene kui inglise keeles asjaliku juhendi sotsiaalmeediapostituste kontrollimiseks. Soovitame sellega tutvuda!

Suurem osa valeuudistest Iisraeli sõja kohta poleks levinud, kui sotsiaalmeedia kasutajad ja ajakirjanikud oleksid enne info levitamist natukenegi pingutanud, et fakte kontrollida. Kõige sagedamini levib valeinfo mitte sellepärast, et seda on raske kontrollida, vaid sellepärast, et keegi seda teha ei ürita.

Kui sellest Hamasi propagandamasina kiirest ülevaatest midagi õppida on, siis see võikski olla tõdemus, et ei maksa lasta oma otsuseid esmastest emotsioonidest mõjutada. Sageli on konfliktikoldest tulev info ühe või teise konflikti osapoole poolt kas mõjutatud või täielikult võltsitud ning võib segadusse ajada isegi elukutselisi uudistehunte. Tasub hoida külma pead, võrrelda allikakriitiliselt erinevaid kajastusi ning anda tõele aega püksid jalga saada. Vale on tõest siiski paraku pea alati kiirem.

Kuvatõmmised on pärit loos kasutatud allikatest.