Iisraeli ja Hamasi sõda ning veebis leviv valeinfo

Uuriva ajakirjanduse rühmitus Bellingcat avaldas möödunud nädalal artikli, mis toob välja Iisraeli ja Hamasi konfliktiga seotud sotsiaalmeedias levitatavat valeinfot ja esitab erinevaid tõendeid  valeinfo äratundmiseks. Propastop avaldab loost väljavõtte Bellingcati loal.

Eelmise nädala laupäeval alustas Palestiina äärmusrühmitus Hamas Iisraeli-vastase sõjaga, mille käigus tulistati Gazast Iisraeli suunas tuhandeid rakette ning sajad rühmituse võitlejad sisenesid Iisraeli territooriumile, kus rüüstati sõjaväebaase ning võeti pantvange. Iisrael vastas sõjaseisukorra väljakuulutamise, oma sõjaväe mobiliseerimise ning Gaza pommitamisega. Teatatud on rohkem kui tuhandest hukkunust konflikti mõlemal poolel kokku.

Lisaks usaldusväärsetele teadetele areneva konflikti kohta on internetis laialt levitatud väärinfot mõlemale poolele omistatud intsidentide kohta. Kuna sotsiaalmeedia sisu konflikti kohta on väga palju, võib olla raske eristada kontrollitud teavet taaskasutatavatest või manipuleeritud postitustest.

Viimastel päevadel on sotsiaalmeedia viraalsetes postitustes esitatud aastaid vanu või hoopis teistest konfliktipiirkondadest pärinevaid kaadreid, mis kujutavad Iisraeli viimast pommitamist Gazas. Nad on alusetult väitnud, et video araabiakeelses riigis kadunud tüdrukust on Iisraeli pantvang Gazas ning esitanud Alžeeria jalgpallifännide poolt süüdatud rakette kui sõjapiirkonna plahvatusi. Need on vaid mõned näited, millega saad Bellingcati veergudel tutvuda.

Väärteave on sel juhul eriti alatu, kuna see põimib sageli autentset teavet kuulujuttudega ning võib viia selleni, et midagi olulist – näiteks sõjaline löök linnapiirkonnas – seostatakse viraalse valega. Bellingcat tuvastas tõepoolest ühe juhtumi, kus laialdaselt jagatud video näitas väidetavalt midagi valet, samas kui sama video edasine uurimine näitas tegelikult olulist teavet õhurünnaku kohta piirkonnas, kus asub kool.

Püha Porfüüriuse kiriku “pommitamine”.

9. oktoobril levitati sotsiaalvõrgustikus X, endise nimega Twitter, laialdaselt videot väitega, et sellel on näha Iisraeli pommitamist Kreeka õigeusu Püha Porfüüriuse kirikule. See 12. sajandi ehitis on üks Gaza ajaloolisemaid paiku.

Kirik aga eitas seda väidet samal õhtul oma Facebooki lehel. “Soovime teile teatada, et Gaza Püha Porfüüriuse kirik on puutumatu ja töötab kogukonna ja meie koguduse teenistuses,” seisis teates araabia, inglise, kreeka ja vene keeles.

 

Bellingcat leidis, et videole jäädvustatud õhurünnak toimus Al-Rashidi ja Beiruti tänavate ristmiku lähedal. Nad kitsendasid asukohta, tehes pöördpildiotsingu ühest levitatava video kaadrist.

Selle tulemusena jõuti panoraamvideoni, mis avaldati Türgi telekanali Haber 7 veebisaidil. See video, mis on tõenäoliselt kasutaja loodud sisu, kuvab rünnaku ümbrust selgemalt. Teises filmis, mida edastasid mitmed uudisteväljaanded ja mida jagati veebis , on näha, kuidas sama piirkonda rünnatakse koidikul.

Ühe hoone sildil, mis on nähtav hommikul filmitud rünnaku videol ja mis on pildil rohelisega tähistatud, on kirjas “Al-Ragheb”. See on Gaza linnas asuva hoone nimi, mis asub Palestiina Panga filiaali lähedal vastavalt piirkonnast 2022. aasta augustis tehtud videole .

Ülemine pilt: Bellingcat’i poolt kommenteeritud pikemast videost võetud kaader.
Alumine pilt: Pilt samas piirkonnas toimunud rünnakust hommikul, mida jagati Facebooki lehel Monitor Konfliktów.

Nende leidude ja õhulöögi suuna põhjal võib öelda, et sihtmärk võis olla umbes 1,5 km kaugusel kaamerast ranniku suunas ja kirikule vastupidises suunas.

Telegrami kanal Jenin Qassam jagas pikemat klippi levivast videost, mis näitab teist plahvatust mõni sekund hiljem.

Teine rünnak kirikut ei mõjutanud. Videol nähtava löögi suuna põhjal võib öelda, et kirik jääb sihtpiirkonnast väljapoole.

Google Earth’i pilt, mis näitab mõlema rünnaku suunda – esimene videos jäädvustatud plahvatus on kujutatud punase ja rohelise joonega, teine plahvatus Telegrami videost on kujutatud kollase joonega. Pange tähele rohelise hoone ikooniga tähistatud kirikut pildi vasakpoolses servas.

Isegi kui klipp ei näidanud seda, mida paljud seda jagavad inimesed arvasid, näitas see siiski uut teavet Gaza rünnakute kohta. Bellingcat leidis viraalse videoga seotud materjali geolokaliseerimisel, mis väidetavalt näitas kiriku asukohta, tõendeid, et rünnakud toimusid tihedalt asustatud piirkondades mitme kooli läheduses. (Hiljem ütles Hamasi rünnakud ja Iisraeli õhurünnakud hukka mõistnud ÜRO peasekretär António Guterres pressikonverentsil , et löögid tabasid kahte UNRWA kooli.)

Telegrami kanal Jenin News, mida ei tohi segi ajada Jenin Qassamiga, jagas videot, mis oli filmitud samast kohast kui video, milles väidetakse ekslikult, et see näitab õhurünnakut, mis oli suunatud Püha Porfüüriuse kiriku vastu. Jenin News’i videol on näha kaks õhurünnakut, mis tabavad kaamerale palju lähemal asuvat piirkonda.

Ekraanipilt videost, mida Jenin Newsi kanal Telegramis jagas. Võrega torn on esile tõstetud punasega ja torn, kus asub Palestiina inimõiguste keskus, sinisega.

Tundub, et kaks lööki on tabanud tornist kaugemal asuvat kvartalit. Raske on öelda, kuhu need täpselt tabasid, kuid me teame, et see oli torni ja selle hoone vahel, mis on Google Mapsis märgitud Palestiina Inimõiguste Keskuse (PCHR) büroona.

Google’i andmetel on torni ja PCHRi asukoha vahelises kvartalis vähemalt üks kool. Lähedal, teisel pool tühja krunti, asub ka politsei peakorter. Google Earth’i satelliidipildil on Palestiina Inimõiguste Keskus esile toodud sinises kastis; oranžis kastis kool, mille araabiakeelne nimi on tõlkes “Al-Rimal Joint Primary Boys School B” (مدرسة ذكور الرمال الابتدائية المشتركة ب). Kollases kastis on näidatud näiliselt tühi parkla ja mustaga kompleks, kus Google Mapsi andmetel asub “Jawazac- Palestiina politsei peakorter” (“Jawazac- Palestiina politsei peakorter”).

Kuhu löögid täpselt tabasid, seda on kahjuks ilma uuemate satelliidipiltideta raske kindlaks teha.

 

Ümbertöödeldud konfliktimaterjal

Kiireloomuliste uudiste ajal valitseb sageli ebakindlus sotsiaalmeedias esitatud väidete suhtes. Video filmimise aja kindlaksmääramine on valeinformatsiooni paljastamise juures väga olulisel kohal.

Näiteks on levinud mineviku konfliktide ja sõjaliste sündmuste kaadrite taaskasutamise kohta Iisraeli-Palestiina praeguste sündmuste tõendina. Näiteks alljärgnev video, mis on filmitud öösel, kujutab mitmete rakettide kiiret tulistamist, mida levitatakse koos väitega, et Hamas tulistas need Iisraeli suunas. Kuigi video näitab sõjalist tegevust, ei näita see selle mõju ega sihtmärki.

  

X-i ja TikToki kasutajate ekraanipildid, mis kõik väidavad, et sama video näitab Hamasi rünnakut Iisraeli vastu viimase eskaleerumise ajal. TikToki kasutajate kontod on varjatud.

Video on aga vähemalt kolm aastat vana, sest see laaditi YouTube’i 2020. aasta veebruaris üles venekeelse konto poolt, mille nimi tähendab tõlkes “Maailma äärel”. Leidsime ka ümbertöödeldud materjali, mis väidetavalt näitab hiljutisi Iisraeli rünnakuid Hamasi vastu. Tegelikult on allpool olev video relvastatud meestest vähemalt neli aastat vana, sest see laaditi YouTube’i üles 2019. aasta märtsis venekeelse pealkirjaga “Täna õhtul ei olnud Süürias rahu”.

Samuti on mitmeid X-i kasutajaid, kes jagasid taaskasutatud kaadreid, mis nende väitel näitasid hiljutisi Iisraeli rünnakuid Hamasi vastu.

X-i kasutajate ekraanipildid, mis väidavad, et samas videos on kujutatud Hamasi võitlejaid enne, kui Iisraeli väed neid ründasid.

Tegelikult on relvastatud meeste video vähemalt neli aastat vana, kuna selle laadis Süüria telekanal YouTube’i üles märtsis 2019. Video pealkiri viitab sellele, et see näitab rünnakut konvoi vastu Süürias.

Sõltumata kahe eespool nimetatud video täpsest asukohast, piisab juba nende ilmumisest internetis mitu aastat tagasi, et lükata ümber väited, et need kujutavad hiljutisi eskaleerumisi Gazas.

Tutvu ka teiste Bellingcati välja toodud sotsiaalmeedias levivate manipuleeritud postitustega.

2014. aastal Eliot Higginsi poolt loodud internetileht bellingcat.com – „onlineuurimiste kodu“ ning selle taha koondunud vabatahtlike rühm on tõusnud tänaseks kodanikuajakirjanduse ja avalike allikate põhjal tehtava uurimistegevuse lipulaevaks. Loe lähemalt Bellingcati kujunemisloost siit.

Olgem valvsad

Ülaltoodud näited said tuhandeid vaatamisi ja jätkavad internetis ringlemist. Mitmeid neist on jagatud sotsiaalmeedias valitsusväliste organisatsioonide ja uudisteorganisatsioonide kontodel, samuti tuntud isikute poolt, kellel on samadel platvormidel kontrollitud kontod.

Oluline on see, et nende juhtumite puhul ei olnud vaja keerulisi manipulatsioonimeetodeid, et veenda kasutajaid selles, et pilt on levitamiseks piisavalt usaldusväärne. Need olid kas teadlikult või teadmatult algsete postitajate poolt valesse konteksti pandud ja valesti esitatud.

Meediakeskkonnas, mis on niigi uskumatult heitlik, suurendab see vajadust olla eriti ettevaatlik, kui hakkate mõnda eriti põletava sisuga postitusi edasi jagama.