21.08.2023
Eelmise nädala neljapäeval, 17. augustil näitas Propamon, Venemaa meediat monitooriv robot “punast” ehk kõrget taset. Üllatusega võis lugeda, et lugude rohkuse põhjustasid artiklid, mis kujutasid Eestit soodsas valguses või meid suisa tänasid. Mis ajast Kremli propagandameedia Eestit kiidab? Mis toimub?
Juhtumi ajendiks oli halb ilm
Ööl vastu 17. augustit möllas Soome lahe kohal tugev äikesetorm. Venemaa lennukompanii Rossija (Aeroflot) lend SU6327 Peterburist Kaliningradi oli seetõttu sunnitud muutma oma marsruuti neutraalsete vete kohal. Lennuk palus pilve vältimiseks luba siseneda Eesti õhuruumi. Luba anti, lennuk viibis Eesti kohal umbes 10 minutit ja jätkas siis oma teed.
Kaks teist Venemaa lennukit, Kaliningradist Moskvasse lennanud Ural Airlines ja Samaarasse suundunud Nordwind Airlines said samast pilvest mööda põikamiseks loa Soomelt ja viibisid meie Põhjanaabri õhuruumis vastavalt 10 ja 5 minutit.
Meenutame, et Euroopa riigid, sealhulgas Eesti, on sulgenud oma õhuruumi agressorriik Venemaa lennukitele. Seepärast lendavad Vene lennukid Kaliningradi suure ringiga Läänemere kohal, vältides otseteed üle Balti riikide.
Õhusõidukite abistamine ohuolukorras on lennunduses rutiinne praktika. Küllap on tavapärane ka abi eest tänamine. Igal juhul Venemaa lennundusagentuur tänu avaldas: “Rosaviatsija tänab Soome ja Eesti pädevaid asutusi abi eest. Föderaalne Lennutranspordiagentuur kinnitab omalt poolt, et lähtudes vastastikuse abistamise põhimõtetest lennuohutuse tagamisel on Venemaa pool valmis vajadusel tagama välisriikide õhusõidukite ohutu lennuliikluse Vene Föderatsiooni õhuruumis,” seisab asutuse pressiteenistuse teates.
Propagandameedia aktiveerus
Juhtumi oleks võinud sellega lõpetatuks lugeda, kui mitte Kremli propagandameedia poleks sündmusele tuginedes genereerinud arvukalt artikleid (viited lugudele leiab Propamoni lehelt 17. augusti lugusid otsides. Propastop väldib otselinke Kremli propagandameediale. Loe siit lähemalt.)
Hommikused lood olid neutraalses toonis (“Soome ja Eesti lasid oma taevasse lennukid Venemaalt” 10:03, Lenta.ru).
Päeva edenedes tekkis lugudesse juurde positiivseid märksõnu (“Soome ja Eesti varjasid Kaliningradi lennukeid tugeva äikese eest”, 12:42, MK.ru; “Soome ja Eesti lubasid kolm Vene lennukit ohust mööda” 13:03, Regnum).
Pärastlõunaks jõuti pealkirjades otsesõnu tänamiseni (“Rosaviatsija tänas Soomet ja Eestit lennukite lubamise eest oma taevasse”, 13:53, Lenta.ru). Tavapäraselt vaenlastena kujutatud riike kiitis koguni Aleksei Puškov, Venemaa Föderatsiooninõukogu teabepoliitika ja meediaga suhtlemise komisjoni esimees. “Vene tsiviillennukite laskmine äikesetormi tõttu oma taevasse on Soome ja Eesti võimude ainuõige otsus,” kirjutas Puškov.
Mis on sellise käsitluse põhjus?
Ootamatult soodne toon ei ole loomulikult Kremli meedia suunamuutus. Samal päeval sai Eesti Kremli meedias kõvasti kriitikat eestikeelse hariduse kava eest. Ka Soomet, kes NATOsse astumisega Kremli infosõja tähelepanu fookusesse sattus, tabas eelmisel nädalal jõuline propagandarünnak, kus põhjanaabrite kaitsepolitseid süüdistati venemaalaste hulgast agentide värbamises.
Propastop peab juhtumi selgituseks, et Kremli propagandamasin püüab toimunut ära kasutada mulje loomiseks, nagu poleks Euroopa piirangud Venemaale sugugi nii ühtsed. Eestit ja Soomet patsutatakse õlale kui mõistlikke partnereid, kes on valmis teatud tingimustel piirangutest loobuma. Kokkuvõttes teenivad artiklid Venemaa isolatsioonist väljaaitamise eesmärki. Otsest Eesti kiitmist pealkirjas võib aga pidada Venemaa propagandistide näpuveaks.
Igal juhul on muutus tavapärases inforünnakute toonis tähelepanu vääriv. Tasub parafraseerida Trooja hobusega seonduvat tsitaati “Karda venelasi, kes toovad kingitusi.” Meenutuseks sobib lennukipropaganda juhtum koroonakriisi algusajast.