Narratiiviröntgen: Uus tööriist Venemaa narratiivides – otse väljaütlemine

Kremli narratiivide kimp, mille märksõnadeks on erioperatsioon, denatsifitseerimine, venelaste tagakiusamise peatamine, „Vene maailma“ kaitsmine, „ajalooline tõde“ Ukraina mitte-eksisteerimise kohta, kollektiivse lääne agressiooni vastu võitlemine jmt, muutub vastavalt oludele, kuid nüüd on jõutud välja lahtiste kaartidega mängimiseni, oma tegeliku tahtluse väljaütlemiseni. Tõenäoliselt on selle taga parema positsiooni kindlustamine tulevikus võimalikel läbirääkimistel. 

Hiljaaegu võrdles Venemaa president Vladimir Putin praegusi rahuläbirääkimiste ettepanekuid sõjas Ukrainaga katsega survestada Venemaad loobuma oma vallutustest, kirjutas paljude teiste uudiskanalite seas ka venekeelne Deutsche Welle. „Meil on võimatu loobuda vallutustest, mis me oleme pooleteise aastaga täide saatnud („отказаться от тех завоеваний, которые мы реализовали за последние полтора года“). See on mõeldamatu,“ ütles Putin, lisades, et selline arusaamine realiteetidest olevat olemas nii Ukrainas kui lääne eliidi hulgas.

Eesmärk sõnastatakse selgelt

Putinile sekundeerib tema parem käsi, endine Venemaa president, praegune julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedev, kes märkis oma Telegrami postituses, et Ukrainal pole Venemaast eraldi õigust eksistentsile ning vastupanu jätkamine Vene relvajõududele lõpeb Ukraina rahva täieliku hävitamisega. 

„Ukraina eksisteerimine on ukrainlaste endi jaoks surmavalt ohtlik. Ja ma ei räägi ainult praegusest Bandera poliitilisest režiimist. Ma räägin absoluutselt ükskõik millisest Ukrainast. […] Nad saavad lõpuks aru, et elu suures ühisriigis, mida nad praegu eriti ei taha, on parem kui surm. Nende surm ja nende lähedaste surm. Ja mida varem ukrainlased sellest aru saavad, seda parem,“ kirjutas Medvedev.

Ukraina välisministeeriumi erivolitustega suursaadik Olexander Scherba teatas sotsiaalmeediavõrgustiku X kaudu vastuseks, et see on Venemaa seni kõige genotsiidlikum avaldus üldse. Sisuliselt ütleb Medvedev, et tapetakse mitte vaid sõdurid, vaid ka tsiviilelanikkond, kui vastupanu agressorriigile peaks jätkuma. 

Oluline on märkida, et Medvedevi sõnu ei võta otsustajad juba ammu tõsiselt, sest ei ole usutav, et tal oleks võimu neid ellu viia. Pigem võimendab ta Putini sõnumi sellistesse kõrgustesse, et Putini enda sõnad hakkavad mõistlikumana tunduma. Kui hästi otsida, võib ka Medvedevi sõnade taga leida tahtlust rahule, ainult et veelgi räigemas perspektiivis kui Putinil. 

Putin ja Medvedev pole ainsad, kes on hakanud teravamaid ja selgemaid avaldusi tegema. Slovakkia uue peaministri Robert Fico sõnul on sõja lõpetamiseks vajalik, et Ukraina läheks kompromissidele ja loobuks osast oma territooriumist. „Mida nad [ukrainlased] eeldavad? Et venelased lahkuvad Krimmist, Donbassist, Luhanskist? See on ebarealistlik,“ vahendas Politico Fico sõnu, mis sisuliselt kopeerivad Putini eelmainitud väljaütlemist. Teine tähelepanuväärne Putini toetaja Euroopas on juba pikemat aega Ungari peaminister Viktor Orban, kelle raudse haardega juhitav Ungari blokeeris detsembris 50 miljardit ELi toetusraha Ukrainale ja takistab liitumiskõneluste alustamist.

Sisuliselt lükkavad nad kõik vankrit ühes suunas: et sõja lõppedes jääks Venemaale vähemalt praegu vallutatud alad.

Miks on Putini sõnad olulised?

Putini „avameelsuse“ tuum seisneb selles, et ta paiskas maailma avalikkuse ette jõulisemalt kui kunagi varem sõnumi: Ukraina ründamise eesmärk oli selle territooriumeid annekteerida, vallutatud aladest pole võimalik loobuda, kui rahukõnelusteks läheb, siis peab lääs sellega arvestama. Varasemad narratiivid, mis olid mõeldud tegeliku tahtluse looritamiseks, pole absoluutsed ja pole ka kunagi olnud, sest need on pragmaatiliselt mõeldud teatud eesmärkide saavutamiseks. Praegusel juhul võib selle kokku võtta nii: kontroll teatud alade üle on piisavas ulatuses saavutatud ning kui olukord tingib, et on vaja läbirääkimiste laua taha istuda, siis tuleb saavutatud võimutäius endale jätta. Midagi vähemat tähendaks suure tõenäosusega Putini režiimi kukkumist.

Uus narratiiv ei too tingimata kaasa kasutusel olnud jutupunktidest loobumist, see täiendab vanu ja sissetöötatud konstruktsioone, sest Kremli propaganda valem ei eeldagi narratiivi põhjendatust ja täielikku tõelevastavust. Pigem on just tõe ja väljamõeldise oskuslik kokteil olnud Moskva propagandategevuse peamine vorm. 

Meenutagem, et enne on Kreml üritanud oma tegelikku tahtmist varjata pooltõdede ja lausvalede võrgustikku – täiemahulist sõjategevust on järjepidevalt nimetatud sõjaväeliseks erioperatsiooniks, väljamõeldud põhjendused varieeruvad Venemaa ja venelaste kaitsest kuni denatsifitseerimise ja demilitariseerimiseni. Ent alates 2022. aasta veebruarist, kui Venemaa alustas täiemahulist sõda, on Kremli narratiiv arenenud, lisandunud on uusi jutupunkte ja rõhuasetused muutunud.  

Pärast Kiievi vallutamise nurjumist ei olnud Moskval enam kasulik rääkida natsidega võitlemisest. Nagu kirjutab Foreign Policy, olnuks see liiga piinlik isegi Kremli propagandistide jaoks, pealegi ei olnud see kuigi usutav, et Kiievis on võimul natsid, kui president on juudisoost Volodõmõr Zelenskõi. Kreml lasi korraldada isegi eraldi uuringu, millest selgus, et enamik venelasi ei saanud terminist „denatsifitseerimine“ aru ega uskunud, et see kohalduks Ukrainale (v.a Azovi vabatahtlik polk). Kui 2022. aasta esimeses pooles oli natsijutt kõrgetele ametnikele ja massimeediale kohustuslik, siis aasta teises pooles lõpetas isegi Kremli üks kõvahäälsematest ööbikutest, uudisteankur Vladimir Solovjov iga oma Telegrami postituse lõppu hüüdlause „Denatsifitseerimine on paratamatu!“ lisamise.    

Natsiteema asendus lääne süüdistamisega niitide tõmbamises Ukrainas ja sõja mahitamises. Antud kontekstis on aga oluline märkida, et siis ei öelnud Kreml otsesõnu – vähemalt mitte peamistes jutupunktides – et eesmärk on Ukraina vallutamine.

Ligi kaks aastat tagasi täiemahulist sõjategevust tagasi alustades kinnitas Moskva korduvalt, et mingit huvi Ukraina territooriumi okupeerimise vastu Venemaal pole. „Me ei kavatse ennast kellelegi peale suruda,“ ütles Putin. Seepärast tähendavad Putini sõnad narratiivi muutust.

Milliseid järeldusi siit teha?

Mida kauem sõda kestab, seda raskem nii Ukrainale, lääneriikidele kui ka Venemaale, mida tüüriv Putin lootis välksõjana kiiresti lõpule viia. Tal on venelastele antud lubadust, et nende kodudes ei muutu midagi, üha raskem tagada. 

Mida aeg edasi, seda enam sõda Venemaa tavakodanikku mõjutab. Ukraina on viimasel ajal näidanud korduvalt võimekust rünnata Venemaad selle sügaval sisemaal, ehk võimekust tuua sõjategevust ka Venemaa pinnale. Lääne sanktsioonid, väljaõppinud sõdurite puudus, üha ärevamaks muutuvad sõduriemad jpm, survestavad ka Putinit (vahe)rahu tegema – aga seda ainult juhul, kui Venemaa avalikkusele on võimalik seda võiduna, eesmärkide täitmisena serveerida. Seetõttu võib õigustatult arvata, et Putini väljaütlemiste taga on kõige tõenäolisemalt istuda läbirääkimiste laua taha võimalikult paremalt positsioonilt. Eelkõige tähendab see Krimmi, Donbassi, Luhanski piirkondade oma (mõju)võimu alla jätmist, lääne „kahjuliku“ mõju alt päästmist, globaalses võitluses „mandunud“ läänega sammu edasi astumist. 

2023. aasta detsembris ütles Putin, et Venemaa on nõus Euroopa ja Ameerikaga Ukraina tuleviku üle rahuläbirääkimisi pidama. Ka sel kohtumisel tõi ta välja, et Venemaa ei kavatse ära anda seda, mis on „õigusega tema“. Samal kohtumisel ütles Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu, et Vene väed on Ukrainasse teinud 7000 km2 miinivälju ja 2000 km tankitõrjekraave ning paigaldanud 1,5 miljonit tankitõket. Šoigu sõnul peaks lääs nende lootuseid petnud vasturünnaku toetamise asemel üle vaatama ukrainlaste soovinimekirja. Siit on nähtav heidutus, et okupeeritud alasid on üliraske tagasi vallutada ja soovitust jätta need Venemaale. 

Kui eelnev kokku võtta, on uue narratiivi taga soov kindlustada varem või hiljem saabuvatel rahuläbirääkimistel tugevam positsioon tähtsaimas osas, mis puudutab Ukraina terviklikkuse taastamist või osa territooriumi loovutamist. Nagu Chatham Trusti mõttekoda kinnitab, oleks rahuläbirääkimised praegusel hetkel kasulikumad eelkõige Venemaale, kes on oma nn uusi territooriumeid juba jõudnud enda majandusvankri ette rakendada. See selgitab ka Venemaa lahtiste kaartidega mängimise narratiivi – läbirääkimiste algtingimuste seadmist. 

Tegelike eesmärkide saavutamiseks on töö alanud

Selliste teoreetiliste avalduste taustal toimetatakse samm-sammult ka reaalselt, ehkki mitte nii räigelt. 

Näiteks keelasid Venemaa poolt okupeeritud Luhanski võimud ametlikult koolides kõik ukrainakeelsed õpikud ja õppevahendid, isegi raamatukogudest tuleb kõik ukrainakeelsed raamatud eemaldada. Sellise ettekirjutuse saatis Luhanski „rahvavabariigi“ hariduse aseminister Leila Zotova kõikidele õppeasutustele, sh ülikoolidele, kirjutas Kyiv Post, kinnitades Telegrami kaudu lekkinud kirja ehtsust. Samal ajal kuulutati Luhanskis välja vene keele olümpiaad.

Venemaa haridusminister teatas ettekandes Putinile, et Moskva kingib „uutele regioonidele“ 1,3 miljonit venekeelset raamatut ning sisse viiakse ühtne Vene eeskujul põhinev koolisüsteem, kus ukraina keelele kohta ei ole. Kui varem süüdistas Venemaa Ukrainat kultuurilises genotsiidis venelaste vastu Ida-Ukrainas – tõendeid toomata –, siis nüüd on selge, et see propaganda on laenatud Natsi-Saksamaalt Göbbelsi tööriistakastist: süüdista teisi selles, mida ise teed.  

Hiljutisel esinemisel Vene piirkondlike juhtide ees kõneles Putin sellest, kuidas Venemaa ekspluateerib anastatud Ukraina alasid. 2024. aastal kasvatab Venemaa tema sõnul üle 143 miljoni tonni vilja. „Aga kui võtta arvesse uued territooriumid, pluss neli miljonit ehk kokku tuleb 147 miljonit,“ ütles Putin. 

Kõik see viitab Moskva tegelikele plaanidele Ukrainaga, mis tõotavad ukrainlastele vaid hävingut. Rahuläbirääkimiste lähtepunkt ja eeldatav mänguruum seal on seetõttu määrava tähtsusega. Lääne ühtsus Ukraina territoriaalse terviklikkuse tagamisel, mida Venemaa kõigi vahenditega murendada üritab ja mida ka Euroopa Liidu seest aina rohkem paistab, on mitte ainult Ukraina suveräänsuse garant, vaid ka tuleviku võti.   

Kasutatud pildid on kuvatõmmised viidatud lehekülgedelt. Infograafika on loodud Propastopi toimetuse poolt.