Teen sinuga, mis tahan

Meie ühiskond on tulvil näidetest võimu ja vägivalla kohta, mida võetakse kui normaalset, andestatakse, respekteeritakse. Pidevad vägivallakirjeldused massimeedias sugereerivad, et vägivallaaktid on meie argielu lahutamatu osa. Vähem võimu omavatest inimrühmadest saavad sageli vägivalla ja kuritarvitamise objektid. Vägivalla all mõistetakse sageli ainult füüsilist vägivalda, kuid vähemalt lähisuhtevägivalla puhul on mõttekam käsitleda ühtlasi ka psüühilise vägivalla vorme, kuna üleminek ühest teiseks on sageli sujuv. Vägivallatsejad kasutavad väga erinevaid tehnikaid (nt emotsionaalne, füüsiline ja seksuaalne väärkohtlemine, majanduslike piirangute seadmine, manipuleerimine).

25. novembril, mida Eestis tuntakse kadripäevana, tähistab kogu maailm ÜRO eestvedamisel aga rahvusvahelist naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva. Selle üle, miks just naiste vastu suunatud vägivald väärib esiletõstmist ja kuidas praegust olukorda parandada arutlesid Eesti Rahvusraamatukogus antropoloog Terje Toomistu, Tartu Naiste Tugikeskuse juhataja Pille Tsopp-Pagan ning pereterapeut Renee Nahkur. Arutelu modereeris rahvusraamatukogu meediapädevuse spetsialist Eva Ladva.

Eestlased ei tunne vägivalda sageli ära – kui löömine on kõigile ühtemoodi vägivaldne tegu, siis juba seksuaalvägivald jääb hallile alale ning paljud ei mõista vaimse vägivalla ohte, majanduslikust vägivallast rääkimata. Pille Tsopp-Pagan tõi näiteid, kuidas vägivallatseja hakkab ohvrit tasahilju manipuleerima, nii et selleks ajaks, kui mees naist esimest korda lööb, on naine vaimselt juba nii murtud ja lähedastest isoleeritud, et tal on raske abi otsida.

Renee Nahkur rõhutas, et paarisuhtes toimuv vägivald on tegelikult vägivald ka kõigi pereliikmete vastu, mitte ainult vägivalda taluva ohvri vastu. Kõigil asjaosalistel on valus ja raske ning sageli häbenetakse teemast ka sõpradele ja tuttavatele rääkida ning abi otsida. Samuti nentis Nahkur, et kaksikmoraali kohtab sageli avaliku elu tegelaste vägivallategude puhul – neile soovivad suuremat anonüümsust isegi ametnikud. Ometi on vägivallategude avalikkuse ette toomine üks võimalusi suunata vägivallatseja oma tegude eest vastutama.

Antropoloog Terje Toomistu andis põhjaliku ülevaate patriarhaalse ühiskonnakorralduse olemusest ja põhjustest, miks selline eluviis soodustab ja võimendab naiste vastus suunatud vägivalda. Näiteks rõhutas ta, et kui meeste vastu suunatud vägivald on seotud mehe positsiooniga ühiskonnas, siis naised langevad vägivalla ohvriks sõltumata sellest, kas nad on madalapalgalised liinitöötajad või tippjuhid, sest soopõhine vägivald ei lähtu naise positsioonist, vaid tema soost.

• Millised on enamlevinud müüdid vägivalla ja vägivallatseja kohta?
• Kas ja kuidas naised ise vägivallale kaasa aitavad?
• Kuidas aidata vägivallatsejat, nii et tal tekiks päriselt motivatsioon oma käitumist muuta?
• Kas ja kuidas erinevad sõjakuriteod lähisuhtevägivallast?

NB! Alaealised võiksid saadet vaadata koos vanematega.

Vaata arutelu ja tutvu nii rahvusraamatukogu infospetsialistide kui ka saatekülaliste soovitatud teemakohase kirjandusega siin: