Eesti laps Putini fondi talendikonkursil

Venemaal korraldab fond nimega “Elav klassika” (“Живая классика”) samanimelist rahvusvaheliste mõõtmetega noortele lugejatele suunatud konkurssi. Tänavuse võistluse superfinaal toimus 3. juunil Moskvas Punasel väljakul. “Vaatamata külmale, paduvihmale ja sugugi mitte suvisele meeleolule võistlesid tänavuse aasta parima lugeja tiitli nimel julgelt 10 koolilast Venemaalt, Mehhikost, Ameerika Ühendriikidest, Eestist, Süüriast ja Armeeniast,” vahendab pressiteade.

Võistluse esimesed voorud peeti Artekis, kuhu saabus kokku 140 koolinoort 31 riigist. Artek (vene keeles Артек) on rahvusvaheline lastelaager (endine pioneerilaager) Musta mere ääres Krimmi poolsaarel, mille ümber keerleb skandaalseid pedofiilialugusid ja teada on ka juhtumid, kus hoitakse laagrisse tulnud lapsi ümberharimise eesmärgil kinni. Möödunud aasta oktoobris vahendas TASS, et taolistes lastelaagrites hoiti kinni 4500 Ukrainast röövitud last.

Kahe nädala jooksul võisteldi Artekis kaasaegse ja klassikalise proosa lõikude ettelugemises. Esinemistulemuste järgi jätkas parima lugeja tiitli nimel võitlust vaid 15 võistlejat Armeeniast, Sambiast, Abhaasiast, Egiptusest, Türgist, USA-st, Süüriast, Kõrgõzstanist, Eestist, Mehhikost ja Slovakkiast.

Putini juhitud fond

Sihtasutus “Elav klassika” tegutseb föderaalse trükiajakirjanduse ja massikommunikatsiooni agentuuri , Vene Föderatsiooni Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Strateegiliste Algatuste Agentuuri patronaaži all. Viimase nõukogu juhib Vladimir Putin isiklikult.

Tutvustavas kokkuvõttes on kirjas, et sihtasutus “Elav klassika” on haridus- ja kultuuriprojekte ellu viinud 13 aastat. Kõige rohkem ollakse huvitatud suundadest, mis on seotud lugemise populariseerimisega laste ja noorte seas, vene keele ja vene kultuuri edendamisega välismaal, territooriumi arendamisega. Luuakse rahvusvahelist lugevate ja kirjutavate laste kogukonda ning Venemaa piirkondades uusi turismiobjekte.

See on väga sarnane “Russkii Miri” kontseptsiooni teesidega, mis põhineb vene keele kui kõiki inimesi ühendava teguri tajumisel, kes tunnevad end vene kultuuriga seotuna. Kõik piirkonnad, kus märkimisväärne osa elanikkonnast räägib vene keelt, võivad saada “Vene maailma” osaks. Teadlased usuvad, et selle kontseptsiooni kasutamine võimaldab õigustada Venemaa võimude imperiaalseid ambitsioone. Sageli on see diskursus põimunud tsivilisatsioonilise komponendiga või arusaamaga, et Venemaa on “riiklik tsivilisatsioon”, millel on maailma ajaloos oluline roll.

Kõik, mis hiilgab, pole kuld

Noori meelitatakse “Vene maailma” toetajateks erinevate imeliste pakkumistega, konkurssidega ja ka õppimisvõimalustega. Dokole püsiautor Jelena Grigorjeva avaldas hiljuti kuulutuse, kus kutsutakse noori kandideerima Peterburi ülikooli programmi, mille ainukeseks eelduseks on vene keele oskus.

Loomulikult väärib lugupidamist laste ja noorte loovuse arendamine ning nende kasvatamine kultuuri vaimus. Laste osalemine rahvusvahelistel võistlustel avardab silmaringi. Vanemad peaksid aga meeles pidama, et mitte iga rahvusvaheline võistlus või pakutav programm pole nii süütu nagu ta esmapilgul paistab. Eriti ettevaatlik võiks olla, kui kahenädalast tuusikut Musta mere ääres pakutakse osalejatele niisama. Teatavasti tasuta lõunaid pole olemas. Saates oma lapse Venemaa korraldatud konkursile, ei saa kindel olla, et teie lapsele ei tehta seal ajupesu. Või ei kasutata teda propaganda levitamisel lihtsalt ära, näiteks pannes teda konkursi korras lugema ülistust vene sõdurile ning videosalvestust internetiavarustes jagades. Lasta Eesti lapsel kõhedust tekitava lähiajalooga Artekis või Moskvas Punasel väljakul õilsa Vene kultuuri etlemisega Kremli algatusele tähelepanu teenida on eriti piinlik. Ja kuidas mõjutab taoline salvestis lapse tulevikku ning väljavaateid Eestis ja Euroopas laiemalt?

Propastop ei mõista siinkohal sugugi kohut lapsevanemate üle, kes oma lastele erinevaid väljakutseid ja võimalusi soovivad pakkuda. Küll aga kutsume üles tegema kaalutletud otsuseid. Hetkel käib Ukrainas sõda, mille üks osapool on kõnealust konkurssi korraldav riik. Pole veel teada, mis nooremat põlvkonda rohkem kahjustab – kas osalemisest keeldumine moraalsetel kaalutlustel või osalemine agressiivse riigi “pehme jõu” mõjusfääris. Mis muide ei kõhkle oma propagandategevustes aktiivselt ka lapsi kasutamast.

Propastop on korduvalt kirjutanud laste kasutamisest propagandas – nii Yunarmiya kui ka teiste mitte-lastelaagrite kohta. Ja sellest, kuidas lapsed laule õpivad. Soovitame kindlasti üle vaadata.

Eestit esindanud lapse nimi on avalikult leitav ja toimetusele teada, kuid lapse heaolu silmas pidades Propastop seda ei avalda.

Kuvatõmmised on pärit loos kasutatud allikatest.