Kas pilliroost joogikõrs peatab kliimasoojenemise?

08.06.2023

Eesti on üks neid riike, kus põhiseadusesse on kirja pandud nõue kasutada loodusvarasid säästlikult. Nii majanduse kui ka looduse probleeme võluvitsana lahendav rohepööre ähvardab meid aga sügis-talvisel perioodil üüratute energiahindadega ning tekitab inimestes ohtralt kahltusi ja küsimusi. Samas Ukraina sõjast on saadud valus õppetund, et energiasõltumatus Venemaast peab olema meie tähtsaim ülesanne.

Septembris 2022 arutlesid Eesti Rahvusraamatukogus kliimamuutustega ja loodushoiuga seotud küsimuste üle Riigikantselei rohepoliitika nõunik Ivo Krustok, koostööplatvormi Rohetiiger kliimakogude eestvedaja Teele Pehk, Fridays for Future Eesti aktivist Sandra Kartau ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja tollane juhatuse esimees Roomet Sõrmus. Arutelu modereeris rahvusraamatukogu meediapädevuse spetsialist Eva Ladva.

Teele Pehk tõi välja, et puhas elukeskkond mõjutab meid igapäevaselt nii otseselt kui ka kaudselt – alates toidust, mida sööme, kuni vaimse tervise probleemideni välja. Edukas rohepööre tagab tulevikus meile kõigile mitte ainult puhtama looduse, vaid ka kõrgema elukvaliteedi ja suurema rahulolu igapäevaeluga.

Sandra Kartau soovitas, et Euroopa Liidu kliimapoliitikate ja rohekokkulepete siunamise asemel võiks iga inimene enda jaoks lahti mõtestada, miks energia on kallis ja milliseid valikuid tasuks igapäevaselt teha, et keskkonda vähem koormata. Kartau rõhutas, et oluline on kogukondlik mõtteviis ning enda koha tunnetamine ühiskonnas ja ka rohepöörde elluviimisel.

Ivo Krustok möönis, et ehkki rohepöörde kontekstis on kõigil esmalt hambus kallis elekter, tuleks siiski keskenduda tegelikule probleemile ehk ületarbimisele ja raiskamisele ning koos pingutada tasakaalu nimel, et me ei võtaks loodusest rohkem, kui suudame taastada. Ta tõi näitena, et aastakümneid on edasi lükatud võimalust toota energiat kohapealsetest taastuvatest allikatest – päikesest ja tuulest.

Roomet Sõrmus ütles, et talle käib närvidele n-ö kampaania korras elamine, et aastaks 2030 tarbime poole vähem ja oleme kliimaneutraalsed. Ta tõdes, et ettevõtjate jaoks teeb rohepöörde keeruliseks see, et kõik peab juhtuma kohe ja suures mahus. Uute hüüdlausete väljamõtlemise asemel tuleb lihtsalt reaalsed muutused ära teha ja otsast pihta hakata, arvas põllumajandusettevõtjate esindusliidu juht.

  • Mis on Rohetiiger ja kuidas see koostööplatvorm aitab kaasa rohepöördele?
  • Kas on olemas ka roheseisak ja mis see täpsemalt on?
  • Kas ja kes võiksid minna kohtusse rohelisemaid lahendusi nõudma?
  • Kuidas ettevõtjad uues olukorras hakkama saavad?

Vaata arutelu ja tutvu saates soovitatud teemakohase kirjandusega siin: