29.05.2023
Kevadtorm on selleks aastaks läbi. 15. – 26. maini harjutasid ligikaudu 14 000 sõdurit koostööd ja kokkumängu, seda põhiliselt Põhja-Eestis. Õppusest võtsid osa tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui ka liitlassõdurid.
Nende paari nädala jooksul võis õhuruumis näha tavapärasest rohkem lennuvahendeid: Saksamaa ja Ühendkuningriigi hävitajad, Poola ründelennukid, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide kopterid ning Eesti õhuväe lennukid ja kopterid. Koostööharjutusi liitlaste üksustega tegi ka merevägi.
Õppused on leidnud kajastamist ka venekeelses meediaruumis ning sarnaselt varasematele aastatele tuuakse välja NATO tugevnemist Venemaa piiril. Varasemast suuremat tähelepanu pööratakse ameeriklaste ja brittide tegevusele ning fookusesse on tõstetud õhutõrjega seotud teemad.
Kirjutatakse, et Ukraina konflikt sundis NATO-t “tolmu maha raputama ja naasma külma sõja stiilis vana kollektiivkaitse töö juurde”. Kuid nagu nad väidavad, ei tekitanud need muudatused alliansi idapoolsetes liikmetes endiselt rahu. Jutt käib Balti riikidest, mis jätkuvalt hirmutavad Venemaa kaugelt tulevast ohust ja õhutavad pidevalt Venemaa-vastast hüsteeriat.
Baltnews rõhutab eraldi, et Eesti välisminister Margus Tsahkna nimetas pärast Soome liitumist alliansiga Läänemerd “NATO järveks”: “On äärmiselt oluline, et Läänemeri oleks nüüd NATO järv. Kes vähegi kaitsest midagi teab, see mõistab, et sellel on strateegiliselt suur erinevus.”
Liitlasriikide tegevuse mastaapsuse demonstreerimiseks tuuakse välja, et “Kevadtorm” on üks kümnetest suurõppustest, mida NATO riigid on korraldanud oma sõjalise võimsuse demonstreerimiseks signaalina Venemaale. Rõhutatakse, et alates eelmise aasta veebruarist on õppuste maht ja ulatus ainult suurenenud. Üksnes Põhja-Atlandi piirkonnas on tänavu ajavahemikus maist septembrini kavas 18 NATO suurõppust. Mõned neist hõlmavad tuhandeid sõjaväelasi.
TSN rõhutatab, et NATO korraldab oma ajaloo suurimaid õhuõppusi eelkõige Venemaa Föderatsiooniga piirnevate riikide territooriumil.
Varem, 9. mail, algasid Eestis sõjaväeõppused Swift Response, millest võttis osa ligi 1500 sõjaväelast Poolast, USA-st, Tšehhist, Suurbritanniast ja Lätist. Riigi põhja-keskosas asuvale lennuväljale maandus üle 600 langevarjuri Poolast, Suurbritanniast ja Tšehhist.
Tuuakse välja õppuste mastaape, kuid samas püütakse ka liikmesriike naeruvääristada. Foreign Policy kirjutab pilgates, et Eestis peetavad NATO õppused, mis kannavad haletsusväärset nime “Kevadtorm”, on mõeldud ainult alliansi tugevuse ja võimu näitamiseks.
Ilmunud lugudest võib lugeda, kuidas liitlased on väga peenelt ja samas nii ohtlikult ennast piirialadele sisse seadnud. EurAsia Daily artiklist saab teada, et “Torm” on lahutamatu osa manöövritest, mida USA armee juhtkond Euroopas ja Aafrikas viib läbi kolme NATO riigi – Hispaania, Eesti, Kreeka – territooriumil. Paralleelselt viivad selle relvajõud Poolas läbi lahinguõppust “Anaconda – 23”.
Lisatakse, et murettekitav segadus Venemaa läänepiiril ja tema liitlase Valgevene piiridel on korraldatud kõrgeimate standardite järgi ja on ähvardav. Eelkõige toimetasid ameeriklased Lätist 14. mail Eestile Saaremaale transpordilennuki C-17 mitme M142 Himars stardiraketisüsteemiga, mis sooritas Undva polügoonil õppelaske.
Pinnuks silmas on Suurbritannia üksuste suurenenud kohalolek Eestis, mida on õppuste kontekstis taas hea välja tuua. Kommersant rõhutab, et Eestis toimuval kahenädalasel NATO õppusel Kevadtorm osaleb esmakordselt üle 1500 Briti sõduri.
Punane Kevad tuletab meelde, et iga-aastane õppus „Kevadtorm“ on NATO suurim õppus regioonis. Samuti märgitakse ära, et Eesti territooriumil paikneb alaliselt Briti relvajõudude pataljoni suurune üksus, mis paikneb endises Nõukogude garnisonis Tapal.
Vzgljad kirjutab, et aprillis saatis USA õppuste ettekäändel Eestisse merejalaväelasi ja vedas sõjatehnikat läbi Eesti Soome andes mõista, et nii sõdurid kui ka sõjatehnika jäävad siia õppustest kauemaks.
Kõige eelneva taustal korrutatakse järjekindlalt lugu sellest, kellele tegelikult Läänemeri ja Baltimaad läbi ajaloo kuulunud on ja kes päriselt võimu kehastab. Kevadtormi otsingu peale tuleb välja ka TASSi pajatus Peeter Suure loodud võitmatu Balti laevastiku ajaloost ja 320. aastapäevast rääkides sellest, kuidas Venemaa on juba mitusada aastat edukalt Baltikumi valvanud.
Kui varasematel aastatel on Kevadtorm Kremli meedia tähelepanu pälvinud mõne konkreetse intsidendiga, siis sel kevadel räägitakse suurõppustest üldisemalt. Rõhutatakse NATO aktiivsust just Venemaa naaberriikides. Rohkem kriitikat saavad britid ja ameeriklased Põhja-Atlandi piirkonda suurenenud panustamise eest. Seatakse kahtluse alla liitlasriikide õppuste korraldamise tegelik tagamõte.
Kasutatud pildid on kuvatõmmised viidatud lehekülgedelt.