Propastopi raamatukogu: Põhiseadus 30 – vabadused ja vaidlused

Juunis 2022 möödus 30 aastat rahvahääletusest, mille käigus võeti vastu tänaseni kehtiv Eesti Vabariigi põhiseadus. 3. juulil 1992 jõustus seadus, mis on üheks meie riigi alusdokumendiks. Et tähistada väärikalt põhiseaduse vastuvõtmise aastapäeva, arutlesid 14. juunil 2022 Eesti Rahvusraamatukogus õiguskantsler Ülle Madis, Eesti Vabariigi presidendi Alar Karise õigusnõunik Hent Kalmo ja vandeadvokaat Paul Keres. Arutelu modereeris rahvusraamatukogu meediapädevuse spetsialist Eva Ladva.

Õiguskantsler Ülle Madise selgitas, et kehtiva põhiseaduse järgi on igaühel kohustus arvestada teistega ja vältida kahju tekkimist ning igaühel on õigus saada osa demokraatlikust ja sotsiaalsest õigusriigist.

Eksperdid hindavad meie tänast põhiseadust üheks parimaks maailma konstitutsioonide seas, eeskätt ajal, mil see vastu võeti. Meie tänane põhiseadus katab ära suurepäraselt nii kodanike õigused ja vabadused kui ka vastutuse. Arutlejad leidsid, et nii mõneski aspektis võib pidada 1992. aastal vastu võetud ja jõustunud põhiseadust ühiskonnaelu suunanäitajaks ja visioonidokumendiks, mis oli ehk isegi omast ajast mõne sammu jagu ees. Millised on need väärtused, mida Eesti Vabariigi põhiseadus juba 30 aastat tagasi selgelt sätestas ja mis pole kõikjal maailmas niisama enesestmõistetavad kui meil? Vaata videot ja saad teada.

Õiguskantsler Ülle Madise tõi arutelus välja ka Eesti Vabariigi esimese, 1920. aastal vastuvõetud põhiseaduse edumeelse sisu võrreldes teiste riikidega, näiteks naiste valimisõiguse ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte kehtestamise.

Küll aga ei jõua põhiseaduses sätestatud ideaalid alati praktikasse. Hent Kalmo möönis, et 1920ndatel ei kandnud inimeste suhtumine meestesse ja naistesse seda moodsat põhimõtet, mis põhiseaduseski kirjas, alati välja. Sarnaseid muresid kohtame ka tänapäeval. Näiteks on mitmed õiguskantslerid teinud tähelepanekuid ja ettekirjutusi järjepidevalt inimõiguste rikkumiste kohta kinnistes asutustes (psühhiaatriahaiglad, vanglad, hooldekodud). Samuti selgus Justiitsministeeriumi läbiviidud rahulolu-uuringust, et kodanikest umbes pooled, kes on puutunud kokku kohtusüsteemiga, hindavad ametnike suhtlemis- ja argumenteerimisoskust kesiseks ning pole rahul kohtunike tööga. Vandeadvokaat Paul Keres leidis, et igal kohtulahingul on võitjad ja kaotajad ning kaotus muudabki inimeste meele mõruks, kuid rõhutas, et nii lihtsaid selgitusi kodanike rahulolematusele tõenäoliselt ei leidu. Õiguskantsler Ülle Madise julgustas aga kohtunike ebaeetilisest käitumisest teada andma ning vajadusel oma õiguste eest seismiseks ka kaebusi esitama.

Põhiseadusesse pannakse kirja, milline soovime ühiskonnana olla ja me peame sinna aja jooksul jõudma, tõdesid eksperdid.

Loe põhiseaduse kommenteeritud väljaannet siin: https://pohiseadus.ee/

Vaata esimese Eesti Vabariigi põhiseaduse 100. aastapäevaks valminud Eesti Rahvusraamatukogu veebinäitust “Oma riik, oma seadus” siin: http://omariikomaseadus.rara.ee/

Vaata arutelu salvestust: