Propagandakevad: elagu Hitler, elagu Putin

Täna on Adolf Hitleri sünni kuupäev. Kuni 50. sünnipäevani 1939. a tähistati füüreri sünnipäeva tagasihoidlikult, hiljem juba väga suurejooneliselt. Sel puhul on paslik meenutada sünnipäevalise ametlikku pöördumist Berliini rahva poole 22. aprillil 1945. aastal (avaldatud 23. aprillil 1945. aastal ajalehe Der Panzerbär esimeses numbris).

Füüreri tõsine hoiatus

Pange tähele!

Igaüks, kes teeb ettepaneku või isegi kiidab heaks meetmed, mis kahjustavad meie vastupanuvõimet, on reetur! Ta tuleb maha lasta või üles puua. Viivitamatult! See kehtib isegi siis, kui sellised meetmed on väidetavalt olnud tellitud riigiminister Dr. Goebbelsi, Gauleiteri või isegi füüreri juhiste kohaselt.

Füüreri peakorter, 22. aprill 1945.a.

Alla kirjutanud: Adolf Hitler

Saksa Propaganda Arhiivist (German Propaganda Archive) võib leida veel teisigi värvikaid meenutusi kevadiselt Saksamaalt. Kuid ei tasu unustada, propagandarattad veeresid kibekiirelt ka siin.

Ajaloonäitus “Saabus “Vabastaja””, mis presenteerib läbi praktiliste näidete Punaarmeed ülistava propaganda ja tegeliku elu vastuoludest Eestis aastatel 1944-1945, toob näiteks välja, et metsavargus oli sel ajal vägagi levinud, kolm korda vägistatud saada polnud midagi erilist ja Punaarmeega koos saabus lõpuks ometi õnn meie õuele. Nagu näha, siis ajupesuga tegeleti süstemaatiliselt nii idas kui läänes. Mõiste „ajupesu” all peame silmas ennekõike pealesunnitud psühholoogilisi propagandatehnikaid, mille eesmärk oli kujundada või ümber kujundada inimeste arusaamu ja käitumist enamasti mingi poliitilise eesmärgi huvides. Eriti teravalt tõusevad need esile erinevate ajalooliste sündmuste ja muude tähtpäevade lähenedes, kui kasvab avalik pinge ja ka provokatsioonid.

Selle ilmestamiseks sobib hästi Eesti idapoolseima linna linnapea Katri Raik, kes kommenteeris 14.aprilli vahejuhtumit Narvas, kui linna tekkis selgelt sõjalis-propagandistliku sisuga silt, et talle meenus esimese asjana, et varsti on 9. mai.

Kevad on ajalooliselt olnud väga laetud aastaaeg. Vaatame, mida on varasemalt korda saadetud, et olla valmis võimalikeks ühiskonna mõjutamise katseteks tulevikus. Või täpsemalt öeldes, intsidentideks, mis võivad kaasa aidata meie ühiskonna lõhestamisele.

Aprill

Aprilli kõige laetumad päevad saavad tõenäoliselt olema 26.-28. aprill, mil tähistatakse nn pronksiööde järjekordset aastapäeva. Seda enam, et loetud päevad tagasi sai pronkssõduri aeg läbi ka Türil.

Läheneva kuupäeva iseloomulikuks märgiks on olnud lugude ilmumine Dimitri Ganini mõrvast ja asjaomaste ametiasutuste tegevusetusest kuriteo lahendamisel ja kurjategijate karistamisel. 6 päeva tagasi uuendati Pronksiöö lehte Wikipedias. Varasematel aastatel on sel ajal hakatud rääkima venekeelse elanikkonna õiguste rikkumisest, Eesti pseudodemokraatiast, meenutatud Ansipit ja siduma teda Reformierakonda koos praeguse juhi ja peaministri Kaja Kallasega. Muide, sellised katsed on juba alanud – sõna “hauakaevajad” autor, uue parlamendi liige Aleksander Tšapljgin on juba märkinud sellega seoses arvamust, et “Kallas juhatab meid samasse auku, mille Ansip kunagi kaevas”.

Igal juhul on “Pronksiöö” oodatud ning prognoositav propaganda ja muu ühiskonna mõjutamiseks mõeldud tegevuste osas. Aktiveeruvad sotsiaalmeediagrupid, uudisteportaalid ja kõneisikud võtavad teravamalt sõna.

Mai

Venemaa riigiduumale on esitatud seaduseelnõu, milles tehakse ettepanek kehtestada pikad maikuu pühad ja lühendada aastavahetuse pühi. Kevad- ja tööpühi hakatakse tähistama 1.-5. mai,. Võidupüha tähistatakse jätkuvalt 9. mail. Seega on mais tavapärasest pikemad pühad. Seaduse vastuvõtmisel jõustub see kohe pärast seaduse avaldamist. Kui see peaks juhtuma nüüd lähipäevadel, siis on kevadine püha juba sel aastal pikem kui muidu.

1. mai – riiklik töörahvapüha, vaba päev ka Saksamaal, 1932. aastani natsid mõnitasid 1. maid. Huvitav saab olema näha, millise värvingu annavad Eesti aktivistid sõnale “rahu” seoses Punaarmee ja 1. mai kevadpühaga. Propastop ei välista, et tänavune püha tähistamine võib toimuda ametiühingute ja tööliste uhkete loosungite taustal. Erilist seost 1. mai  ja propagandamasinaga me tänavu siiski ei näe. Üldine rahulolematuse meeleolu ja teatav nostalgia NSVL-i järele saab olemas olema vaid konkreetsetel meediaplatvormidel.

Samuti on huvitav jälgida, mis hakkab juhtuma 9. mail. On teada, et sel aastal ei toimu surematu polgu marssi ei Tallinnas ega Venemaal. See siiski ei välista, et ei võiks toimuda meeleavaldused erinevates strateegilistes punktides, näiteks Peterburis, kus praegu viibib (peale kohviku terrorirünnakus haavatasaamist, kus tapeti sõjablogija Tatarski) Sergei Tšaulin, üks “Surematu polgu” ürituste korraldajatest Tallinnas. Või ei võeta midagi muud ette, sest Venemaa Surematu polgu üks juhtfiguure riigiduuma liige Elena Tsunaeva on teinud meedias vastava üleskutse. Korrakaitseorganite valmisoleku ülevaate ja juhendid 9. maiks saame juba õige varsti.

Varasematel aastatel on nende päevade jooksul sotsiaalvõrgustike grupid kaetud oranži ja musta värviga, on ilmunud välja erinevad sümbolid ja visuaalsed atribuudid, on pommitatud 9. maiga seotud loosungeid ja üleskutseid. Samal ajal hakatakse väitma, et fašismi võitjate mälestust ei samastata Venemaaga, kes peab neil päevil Ukrainas (mitte vähem verist) sõda. Samuti ei ole välistatud provokatiivsete materjalide ilmumist mälestusmärkide juurde või isegi vandalismiakte.

Maikuus on veel paar kuupäeva, mida on väga lihtne propaganda eesmärgil ära kasutada. Näiteks on 3. mai ülemaailmne ajakirjandusvabaduse päev. See teema (sõnavabaduse rikkumise teema) sobib väga hästi Eesti aktivistide päevakavaga, kes seovad sõnavabaduse teisitimõtlejate tagakiusamisega.

7. mai on Venemaa relvajõudude päev. 14. mai tähistame me emadepäeva. 15. mail tähistab Venemaa perepäeva. Kes teab, võib-olla seostatakse see traditsiooniliste pereväärtuste eest võitlemisega, mis on samuti üks peamisi propagandistlikke narratiive. Ja sellele kuupäevale järgneb kohe 17. mai, homofoobia vastu võitlemise päev.

21. mai on veel üks sõjaline püha, Vaikse ookeani laevastiku päev, mida Putin tegelikult pidevalt ka välja toob. 28. mai on piirivalvepäev. 29. mai tähistatakse sõjaväe autojuhtide päeva. Kõikidel sõjaväega seotud tähtpäevadel tasub samuti silm peal hoida, sest ka Eestis on märgata armee üldist pidupäevade meeleolu.

21. mai on tähelepanuväärne veel selle poolest, et see on kultuurilise mitmekesisuse päev. Ideaalne aeg rääkimaks vene kultuuri tõrjutusest või rahvusvähemustest. Siia on väga lihtne juurde põimida põhiseaduslikke õigusi puudutava valimisõiguse või emakeelse hariduse teemad.

Õigeusu pühad

Kahjuks nendib Propastop, et viimase aasta jooksul on ka õigeusu kalender muutunud üldise propagandakalendri lahutamatuks osaks. Religioonist ja õigeusust on saanud sõjalise propaganda vahendid. Aasta tagasi kirjutasime juhtumitest, kus usku kasutatakse küüniliselt sõja õigustamiseks. Samuti tuleb meeles pidada, et õigeusu pühi ja kuupäevi kasutatakse erinevate tegude varjamiseks või kaastunde tekitamiseks vaenlase poolel hukkunutele. Nii oli see ka veebruari lõpus, kui Vabaduse väljakul viidi lilli vene tanki purustatud kere juurde hüvastijätupüha varjus.

Propastopist

Kõik väljatoodud “propagandakalendrid” on alati suhtelised. Kui välja arvata mõned konkreetsed kuupäevad, siis võib kõiki neid väga edukalt kasutada igasuguses propaganda-, mõjutamis- ja lõhestamistegevuses. Viimane juhtum Narvas näitas hästi, et provokatsioone esineb ka ilma põhjuseta või tehakse neid “heade” kavatsuste sildi all.

Kutsume teid üles kasutama kriitilist meelt, mõõdukat mõistust ja vältigem provokatsioone. Mitte keegi ei võta Eestis ära õigust mäletada ja austada erinevaid tähtpäevi, ka kõige vastuolulisemaid. Lihtsalt tänases kontekstis võiks seda teha nagu Stirlitz – vaikselt omaette 23. veebruaril 1945.a.

Kasutatud pildid on kuvatõmmised viidatud lehekülgedelt.