Õppige ära: lipp ≠ keel!

Lipp on sümbol. Lippu peetakse ajalooliselt väe tähiseks, sest muinasaja hõimujuhi valitsuskepiks oli tavaliselt oda või sau, mille otsa oli kinnitatud mõne linnu või looma kujutis. Seda oli kaugele näha ja mõjus lahingus hõimukaaslastele julgustavaks märgina, kuid vaenlasele pigem heidutuseks. Tänapäeval kasutatakse lippu riikide, rahvaste, organisatsioonide, liikumiste vms tähistamiseks. Kolmest värvist koosnev Eesti lipp sümboliseerib Eesti riiki ja selle

Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, mida kasutatakse suhtlemisel, mõtlemisel või tähenduste edastamisel. Keel on vahend informatsiooni vahetamiseks.

Ühe lipu alla koondunud tõenäoliselt räägivad sama keelt, kuid ei pruugi. Näiteks on Soomes kaks ametlikku riigikeelt, soome ja rootsi. Kõik inglise keelt eelistavad inimesed on automaatselt britid? Või kui vaadata Eesti näidet, siis sini-must-valge taga on inimesed, kes räägivad eesti, vene, inglise või kasvõi udmurdi keelt. Keeleseaduse alusel on kõik peale esimese võõrkeeled, kuid see ei tähenda automaatselt, et neid meie kodudes ei räägita. Tõsi, iga Eesti kodanik peaks oskama eesti keelt, kuid ka see ei pea alati paika. Teine äärmus on polüglotid, kes enda emakeeleks peavad mõnda meie mõiste järgi võõrkeelt. Kas inimene on vähem Eesti Vabariigi kodanik, kui ta lisaks eesti keelele ka prantsuse keelt valdab? Vaevalt.

Keelekasutus meid ümbritsevas inforuumis

Propastop on kirjutanud sellest, kuidas sõnade valikuga saab suunata ning võimendada kallutatud sisu. Sama kehtib ka visuaalse keele sõnade ehk piltide puhul. Ka nende kasutamisega saab rõhutada ühte või teist ideoloogilist maailmapilti. Vahel kasutatakse pilte teadlikult ja kindla sihiga, sageli aga ebateadlikult, mõtlemata kaasnevate tähenduste ja võimalike propagandistlike tõlgenduste üle.

Üheks näiteks visuaalsete märkide pruukimisest on riigilipu kasutamine veebilehtedel keelevalikule viitava ikoonina. Propastop tõstatas teema mitme aasta eest, kuid kas me oleme sellest ka midagi õppinud? Või ehitame me endiselt suurt Vene müüri?

Vaatame alustuseks eelmine kord välja toodud suurema kasutusega veebilehti. Hea meel on tõdeda, et siin vallas muutusi on.

Eesti Rahvusringhääling

2016:

2023:

Delfi

2016:

2023:

Aga teised?

Kahjuks pole pilt nii ilus erinevaid kohalikke digikeskkondi kasutades. Ei leevenda ka see, kui lipu kõrvale keelekood lisada. Vastupidi, nii rõhutame veelgi enam konkreetse riigi seostamist kindla keelega. Paneme võrdusmärgi Eestis elavate vene keelt kõnelevate laste ja Vene Föderatsiooni vahele?

XS mänguasjad

Pakendikeskus

Selver

Amserv

Eriti tugevalt torkab väär riigilipu kasutus silma iseteeninduskassades, kus ekraanidelt paistab juba kaugele, millise riigi kodanikud on oodatud.

Apollo iseteenindus

Rimi iseteenindus

Propastop peab selliseid visuaalse keele kirjavigu oluliseks varjatud tähenduste, kallutatud sisu ja propaganda väljendusvahenditeks. Meie kohustus on neid märgata.

Õppige ära, lipp ei ole keel! Kui teie kodulehel pole keelevaliku pikalt välja kirjutamiseks ruumi, kasutage ainult keelekoode nagu ET, RU, ES, DE, FR, EN jne. Unustage lipud selles kontekstis ära!

Pildid postituse juures on kuvatõmmised viidatud internetilehekülgedelt ja Propastopi toimetuse fotojäädvustused 22. märtsil 2023.a.