Magadani projekt ja #ESTexitEU: ajajoon toimunust

18. jaanuaril avaldas väljaanne Politico eriraporti (eestikeelset ülevaadet saab lugeda näiteks Delfist) Venemaa Wagneri grupi ootamatu kasvu tagamatest, kus on välja toodud lekkinud dokumentides kajastatud salajane projekt Magadan, mille raames plaaniti ja viidi läbi mõjutuskampaaniaid Eestis (kaasa arvatud mujal Euroopas, Mehhikos ja Aafrikas).

Dokumentide kohaselt üritas Prigožini võrgustik häirida Eesti poliitilist süsteemi ning tekitada terves elanikkonnas lahkhelisid. Selle läbiviimiseks otsustati kasutada 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Eesti Konservatiivset Rahvaerakonna toetamist nende NATO- ja Euroopa Liidu vastasuse tõttu. Operatsiooni raames loodi platvormidel Facebook, VKontakte ja Twitter viha ning ärevust õhutavaid gruppe ja teemalõimesid, et inimesi veel rohkem radikaliseerida ning panna neid EKRE poolt hääletama.

#ESTexitEU ja Estoners on Pirožini loodud

Ekspertide analüüsitud dokumentide järgi on #ESTexitEU ja Estoners kaks suurt populaarsust kogunud infooperatsiooni, mille loojaks ja läbiviijaks oli Wagneri juht Prigožin ja tema Magadani projekt. Seega on kasulik minevikku vaadata ja välja tuua, kuidas operatsioon sündis, arenes ja lõppes:

3. oktoober 2018 – Facebooki grupi Estoners loomine. Postimehe uuring toob välja, et ükski grupi eestvedajate 8 kontost ei eksisteerinud enne sama aasta septembrit. Artikli kirjutamise ajal (29.12.2018) oli grupil üle 2000 liikme. Iga päev jagati grupis kümneid provotseerivaid postitusi, millel ei paistnud olevat muud eesmärki kui põhjuseta pahameele tekitamine.

16. november 2018 – varaseim teemaviite mainimine. #ESTexitEU tekkimist uurides jõuab Propastop järeldusele, et varaseim mainimine toimus 16. novembril Twitteris, kui kolm kasutajat postitavad pildid avalikku ruumi kleebitud teemaviitega kleepsust. Kõik kontod loodi sama aasta oktoobris või novembris ning nende profiilidel on kasutatud valenimesid.

12. detsember 2018 – lavastatud rünnak Lasnamäel. Propastop avastab VKontakte grupis Мы-Нарвские avaldatud #ESTexitEU teemaviitega postituse, mille kohaselt toimus Lasnamäel 12. detsembril väidetav rünnak möödakäija poolt meeleavaldaja vastu, kes protestis ÜRO ränderaamistiku vastu koos Euroopa Liidu vastase plakatiga. Postitusele on lisatud 6 pilti nii käimasolevast rünnakust kui “kannatada saanud” plakatist. Propastopi uurimusest järeldub, et tegemist on lavastatud ja võltsitud postitusega.

7. jaanuar 2019 – nimekiri võimalikest libakontodest. Propastop paneb kokku nimekirjad üle saja libakontoga, kes on seotud #ESTexitEU levitamisega. Eraldi on välja toodud nimekiri Facebooki kontodest ja Twitteri kontodest. Juurde on lisatud neli kategooriat, millele üks potentsiaalne libakonto tavaliselt vastab.

10. jaanuar 2019 –  kontode sulgemine ja kodanike abi. Propastop raporteerib, et kõik Estoners grupi algsete administraatorite libakontod on suletud, mille tõttu kustusid ka kõik nende postitused. Paljud tavalised sotsiaalmeedia kasutajad on andnud teada kahtlastest kontodest. Sellegipoolest ei ole Twitteris ühtegi libakontot suletud, milles võib süüdistada platvormi tollaseid liberaalsemaid kasutajatingimusi, mis ei too valekasutaja loojale kaasa konto kustutamist.

12. jaanuar 2019 – uute libakontodega gruppi suletud ei ole. Kuigi Politicule ütles Meta kõneisik, et Estonersi grupp eemaldati platvormilt 2018. aasta lõpus, ei ole see kuigi tõsi. Postimehe ja Propastopi kohaselt oli grupp veel 2019. aasta jaanuaris aktiivne. Kustutatud libakontode asemele tekkisid uued administraatorid, kelle kontosid veel eemaldatud ei ole. Facebook andis selle kohta Postimehele ka kommentaari, mille kohaselt nad alles uurivad antud gruppi. Postimees toob ka välja, et sellise grupi olemasolu ei ole tehniliselt platvormi reeglite vastu ning ei lähe kasutustingimustega vastuollu.

Tänaseks on kõnealune grupp Facebookist eemaldatud. Kuid kuna valimised on Eestis taas ukse taga, peaks sotsiaalmeedias ja avalikus ruumis provokatsioone märgates enne reageerimist mõtlema, mis eesmärgiga see sinna paigutatud on ning kes on sellest suurim kasusaaja.

Pilt: Politico