“Ära tee kurja” Google võimendab valimatult propagandat

Google’it, kelle põhiprintsiibiks on “ära tee kurja”, võib pidada maailma kõige suuremaks leheputkaks – nende endi sõnul tehakse iga kuu otsingumootori tulemustes ilmuvatele uudistele üle 24 miljardi kliki. Otsingutes on esile tõstetud uudisted hiljutistest sündmustest ning inimesed saavad uudiseid lugeda ka otsingu lisaaknast “Google News”.

Kui vaadata aga Google News’i vahendatud ingliskeelseid lugusid Eesti kohta, siis selgub, et paljud neist kas ei vasta elementaarsetele ajakirjanduslikele standarditele või on lausa puhas propaganda.

See tõstatab mureliku küsimuse selle kohta, kui palju mõjutab Google infovälja suunamist ja kujundamist. Otsingutulemustest on suuresti mõjutatud ka need inimesed, kes ei kasuta seda mingi kindla uudise otsimiseks. Google News’ist on saanud kasulik tööriist igasuguste sõnumite levitajatele, kes kasutavad spetsiifilisi märksõnu ja suunavad uudise edasi sotsiaalmeediaplatvormidele.

Veidralt palju kremlimeelseid “Balti eksperte”

Veebruari alguses oli Balti riikide otsingutulemuste ülaosas uudis “Ukrainian Refugees Are Becoming A Burden To The Baltic States”. Artikkel on pärit suvalisest Indias tegutsevast blogist, mis tsiteerib “Balti eksperte”, kes peegeldasid väidetavalt Eesti, Läti ja Leedu avalikku arvamust.

Artikli pealkiri ja selle sisu on aga peaaegu üks-ühele sama, millest kirjutab kremlimeelne meedia. Näiteks on vihjatud sellele, et Ukrainlased on pealesunnitud ja kutsumata külalised, kes on nüüd Balti riikide “bossid”. Sellest tulenevalt on venelastest saanud alama klassi kodanikud ja kohalikud on jäetud vaesusesse ning peavad toime tulemiseks põgenema välismaale.

Antud diskussioonis osales 6 “Balti eksperti” (igast riigist 2), kellest kõigil on selged ja tugevad seosed Kremliga (mida artiklis ei mainitud). Artiklis on ka välja toodud, et kõik külalised rääkisid omavahel vene keeles ja Balti riikide elanikud eelistavadki vene keelt kohalikule keelele.

Eesti “eksperdid” olid Allan Hantsom ja Maksim Reva, kes on meile juba tuntud Kremli propagandistid. Nad on ära mainitud ka Eesti Kaitsepolitsei aastaraamatus, potentsiaalselt sisejulgeolekule ohtlikute isikute all. Maksim Reva oli näiteks üks Pronksiöö peakorraldajatest (loe Propastopi ülevaadet Pronksiöö 10. aastapäeva kajastusest meediapildis siit). Hetkel elab ta Venemaal ja talle on Eestisse sisenemine keelatud.

Lätit esindama kutsuti kaks valimiskünnise alla jäänud provokatiivset poliitikut. Rūdolfs Bremenis’t tutvustati kui diplomaati, aga tegelikkuses on tegu endise diplomaadiga, kes käib kohtuteed pettuste läbiviimise eest. Teine “ekspert” Jūlija Sohina esindas “Lapsevanemate Ühingut”, millest on vähesed kuulnud. Valimistel kandideeris ta aga Läti Venemaa Ühingu nimekirjas.

Leedut esindajad on aga väga lähedalt seotud Algirdas Paleckisiga, kes eitab Nõukogude Liidu korda saadetud kuritegusid ja kes on Leedus süüdi mõistetud Venemaa heaks spioneerimise eest. Mõlemad saates olnud isikud – Darius Norkus ja Erika Švenčioniene – töötavad Paleckise heaks, kellest viimane esindas artiklis Paleckise organisatsiooni, mida süüdistatakse Venemaa sõja toetamises ja lähedaste sidemete omamises Kremliga.

Vaatamata artikli kaheldavale päritolule ja sisule, sai see ootamatult palju tähelepanu. Näiteks jagas artiklit Ameerika Ühendriikide ajakirjanik Garland Nixon, kellel on Twitteris 70 000 jälgijat. Mitmed tema lugejad paistsid seda narratiivi kergelt aktsepteerivat. On vähetõenäoline, et Nixon on antud suvalise India blogi lugeja ja leidis selle sealt.

Google on tahtlikult läbipaistmatu

Varem oli Google’il selgem ja läbipaistvam protsess kõigi selliste veebilehekülgede jaoks, kes on end kirja pannud kui meediaväljaanded. Nüüd on see protsess muutunud peaaegu täielikult läbipaistmatuks, selle üle otsustavad ainult valitud inimesed Google’i sees.

Google on loonud oma kriteeriumid väljaannetele, kelle sisu läheb “kvaliteetse meedia” alla. Lisaks kasutab Google kindlat algoritmi, mis määrab kui kõrgele mingi uudis otsingutulemuste lehel tõuseb.

Kõik väljaanded saavad end kirja panna ka Google’i oma laienduses “Publisher Center”, mis kiirendab väljaande jaoks protsessi ja näitab ka sellest tulenevat eeliskohtlemist. Kõikidel taotlejatel palutakse lugeda lehti “Google News best practices” ja “Google News policies”, mis katavad vaid kõige üldisemaid reegleid nagu ohtliku ja eksitava sisu keelamine.

Läbikukkunud tuvastamissüsteem 

Kuidas siis leiavad tundmatud India blogid Venemaa propagandistidega oma tee Balti riikide otsingutulemuste tippu?

Tundub, et Google defineerib meediaväljaandena kõiki selliseid veebilehekülgi, kes: 1. postitavad regulaarselt, 2. kirjutavad ajakirjanduse põhistandarditele vastavalt, 3. kirjutavad teemadest “mõistlikul määral” täpsusega ja 4. kelle turundusliku huviga sisu on vähem kui 50% sellest, mille moodustab uudistele pühendatud sisu. Turundusliku huviga sisu juures peab ka alati see kirjas olema.

Puudu on aga igasugused tingumused, mis nõuaksid mingit läbipaistvust, toimetuse olemasolu jne. Lisaks ei ole midagi välja toodud nende veebilehtede kohta, kes seisavad ainult ühe kindla agenda eest.

Seega ilmuvadki kõigi inimeste Google otsingus ka propagandaartiklid, millel ei olegi valeinformatsiooni levitamisest muud eesmärki. Google väitel on nad valmis eemaldama nende eeskirjade vastu käivaid artikleid (mille korduv rikkumine võib viia terve veebilehe eemaldamiseni), aga kohta nendest artiklitest teatamiseks ei paista olevat. Lisaks on ebaselge, kuidas peaksid Google töötajad ise märkama ja monitoorima iga algoritmi valitud artikli sisu ja päritolu.

Eeskirjade rikkumist artiklites Eesti kohta on palju

Kui keegi üritab silma peal hoida ingliskeelsetel uudistel Eesti kohta, siis jääb sellel inimesel paratamatult mulje, et online hasartmängud on Balti riikide kõige olulisem ja suurem tootmisharu.

Selle mulje põhjuseks on Baltic Times’i artiklid, mis ilmuvad regulaarselt Google News otsingutulemuste tippu. Selgelt on nende näol tegu turundusliku eesmärgiga artiklitega, mis suunaksid inimesi kindlate firmade poole. Otsingutulemustes sellele aga mingeid viiteid näha ei ole. Sama väljaande kohaselt asutati kõik Balti riigid koos 1991. Aastal.

2017. aastal avaldas väljaanne uut krüptoraha sponsoreeriva artikli, väites et see krüptoraha on välja antud Eesti Vabariigi valitsuse poolt. Loomulikult oli tegu valega. Google ei ole aga ühegi nende artikli suhtes midagi ette võtnud, hoolimata sellest, et suurem osa väljaandest ja lehel olevast infost on pühendatud turunduslikele postitustele.

Teine Eestit puudutavates otsingutulemustes ilmuv väljaanne on BNE IntelliNews, mis loodi üheks Venemaa suuremaks propagandakampaaniaks “Russia Beyond The Headlines”. Selle asutaja ja peatoimetaja on töötanud väga palju Venemaa riigimeedia heaks, esinenud RT’s ja kirjutanud suuri kiiduavaldusi Putinile.

Kolmas tihti Eesti kohta Google’s ilmuv väljaanne on SB.BY (ja Minsk Times), mis kuulub Valgevene Segodnja meediamaja alla. See meediamaja tegutseb aga ametlikult ja avalikult Valgevene presidendi administratsiooni huvides (kinnitavad seda ka oma kodulehel). Näiteks leidis Propastop “Estonia” Google News 15.02 otsingutulemustest SB 08.02 avaldatud artikli, mille sisu puudutab ainult narratiivi II maailmasõja ümber. Kuidas on tegu hiljutise uudise või sündmusega?

Artiklis tsiteeriti Valgevene rahvusassamblee hariduse- ja kultuurikomisjoni juhti Igor Marzaljuki, kelle sõnul ülistavad Balti riikide elanikud natside sissetungi ja oma natsidest veterane. Artikkel üritab tugevalt viidata narratiivile, et Venemaa päästis (ja päästab) Eesti natside küüsist.

Kummaline, et ükski neist faktidest ja Google enda eeskirjade rikkumisest ei ole aluseks nende väljaannete eemaldamiseks Google News platvormilt. Hea meelega suunaksime ise nende tähelepanu sellele, aga kus on konkreetne ja otsene viis selle tegemiseks?

Agenda peab olema läbipaistvam

Ka Propastopil endal on agenda – Eesti vastu leviva valeinfo vastu võitlemine. See eesmärk on olemas nii meie kodulehel kui ka meie sotsiaalmeediakontodel. Kuna Propastop toimib peamiselt vabatahtlike panusel, ei ole võimalik tabada igat Eesti kohta kirjutatud uudise pealkirja. Sellegipoolest anname me endast parima, et hoida standardeid võimalikult kõrgel nii iseenda kui monitooritava meedia suhtes.

Sama tahaks oodata ka ettevõttelt, kelle platvormi külastus moodustab kogu interneti külastusest 90% ja kelle motoks on “ära tee kurja”. Igal inimesel peab olema õigus näha ja lugeda kvaliteetajakirjandust – see on demokraatia jätkusuutlikusele hädavajalik. Google peab saama aru oma suurest mõjust ja vastutusest ning tegema oma lahendused vähemalt aktsepteeritavateks. On kummaline, et uudiste valimine ja sorteerimine on jäetud vaid firmasiseseks võimaluseks. Tegelikkuses peaks olema kõigil võimalus ka Google’it valeinfost teavitada.

Kuvatõmmised on pärit loos kasutatud allikatest.