Ilmus esimene välise infomanipulatsiooni raport

Euroopa Liidu välisteenistuse (EEAS) stratkomi algatusel viidi 2022. aasta oktoobrist detsembrini läbi infomanipulatsiooni monitooring, mille jooksul leiti ja analüüsiti 100 erinevat juhtumit. Valimi väiksuse tõttu ei anna uuringu tulemused küll ülevaadet kogu infomanipulatsioonist, küll on nende tulemuste põhjal võimalik teisi juhtumeid paremini mõista ja analüüsida. Propastop toob välja raporti põhitulemused, kogu raportit saab lugeda siit.

• Infomanipulatsiooniga seotud tegevustes domineerib tugevalt Venemaa sõda Ukrainas. 33 juhtumi sihtmärgid olid Ukraina ja selle esindajad. 60 juhtumit 100-st olid Venemaa sissetungi poolt ja pidasid seda õigustatuks.

• Infomanipulatsiooni juhtumite leviku ja edu üheks olulisemaks osaks on diplomaatilised kanalid. Venemaa diplomaatilised kanalid olid regulaarselt nende võimeldajaks ja võimendajaks. Samamoodi kasutab diplomaatilisi kanaleid Hiina, kes kasutab neid peamiselt Ameerika Ühendriikide ründamiseks.

• Kellegi/millegi teisena esinemine on muutunud kõrgetasemeliseks. Seda esineb nii rahvusvaheliste ja usaldusväärsete organisatsioonide imiteerimises kui ka Venemaa näitlejate kasutamises. Trükimeedia ja televisioon on olnud selle kõige suuremad ohvrid, näiteks on täielikult ja veenvalt kopeeritud tuntud väljaande stiil.

• Sellistes kokkumängudes Vene ametlike näitlejate kasutamine leidis aset 88 korral. 17 korral esinesid Hiina näitlejad. Viiel juhul tegid kahe riigi näitlejad koostööd.

• Infomanipulatsioon on mitmekeelne. Juhtumite sisu tõlgitakse ja võimendatakse mitmes eri keeles – kokku loeti neid valimi põhjal 30, millest 16 on Euroopa Liidus räägitavad keeled. Venemaa kasutas rohkem erinevaid keeli kui Hiina, aga tervelt 44% Venemaa sisust oli suunatud venekeelsele publikule ja 36% ingliskeelsele.

• Infomanipulatsiooni põhieesmärkideks on häirida ja moonutada. Venemaa (42%) ja Hiina (56%) üritavad viia tähelepanu või süüd mingile teisele asjale (häirivad, suunavad mujale). Venemaa (35%) üritab aga sisu raamistikku ja narratiivi moonutada palju rohkem kui Hiina (18%).

• Infomanipulatsioon on peamiselt pildi- ja videopõhine. Kuna internetis on piltide ja videote loomine ning levitamine niivõrd odav ja lihtne, kasutatakse neid ka kõige rohkem.

Mida saame sellest järeldada?

Paljud inimesed on tänaseks harjunud sellega, et erinevad meediaväljaanded või postitused nõuavad kriitilist lähenemist, et selle sisu tõesuses veenduda. Küll ei ole meil kellelgi piisavalt teadmisi või kogemust visuaalse meedia puhul sama tegema. Raporti tulemustest saame järeldada, et tulevikus peame panema rohkem rõhku nii visuaalse meedia kriitilisele analüüsile kui ka oskusele tuvastada mingi organisatsiooni või isiku imiteerija. Lisaks peame pidama meeles, et propaganda ilmub tahtlikult mitmes erinevas keeles, mistõttu on oluline osata leida paralleele mingi üksiku sõnumi ja võimaliku teadaoleva propagandanarratiivi vahel.

Kuvatõmmised on pärit loos kasutatud allikatest.