Meediakokkuvõte – jaanuar 2023

Käesoleva aasta esimesel kuul sai enim kajastust toimunud sündmuste ümber käivate narratiivide vahel orienteerumine. Kuu alguses toimunud jalgpallurite pildiskandaal andis aastale kaootilise alguse, aga kuu teises pooles ilmunud analüütika on hädavajalik lugemine kõigile infoväljas liikujatele. Loe Propastopi kokkuvõtet jaanuari venekeelsest meediast siit.

Kes oli Valeri Karpiniga tehtud ühispildi taga?

4. jaanuaril ilmus Delfis põhjalik analüüs, mis vaatas lähemalt pildiskandaali tekkepõhjuseid. Ariklist selgub, et õhtusöögi korraldanud Andrei Stepanovi jaoks võis tegu olla hoopis kavala etteplaneeritud turundustrikiga. Stepanov on üks NESTA Sport Groupi loojatest, mis tegeleb jalgpallurite üleminekuga ühest klubist teise, ning mille peamisteks klientideks on mitmed Valgevene jalgpallurid ja mõned praegused Venemaa klubides mängijad.

Loe lähemalt: Ajakirjanikel ravile minna soovitanud Stepanovi jaoks on ühisfoto Karpiniga turundustrikk

Loe jalgpalliajakirjanik Ott Järvela ülevaatlikku kommentaari: Järvela pildiskandaalist: see on probleem tervele Eesti jalgpallile

Nutisõltuvusega hirmutamine ei vii infosõjas kuhugi

Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask rääkis Novaatorile oma vastvalminud uuringust, mis aitab arendada eestlaste meediakirjaoskust ja arusaama nutimaailmast. Uuringu kõige olulisemad järeldused olid:

• Hirmutamine ja laste nutisõltlaseks sildistamine ei aita neil digimaailmas paremini toime tulla. Tegelikke nutisõltlasi on noorte seas ainult viis protsenti.
• Nutiajastul sündimine ei tee last iseenesest digipädevaks. Laps vajab digimaailmas täiskasvanu juhendamist samamoodi, nagu liiklusohutust õppides.
• Lapsevanem võiks lapse (arvuti)mängu vastu siirast huvi tunda. Lapsed  tahavad tegelikult oma digitegemistest rääkida.
• DigiGeni projekti tulemusel valmisid vestluskaardid igapäevasest digielust, sotsiaalmeediast ja mängimisest, mille abil saavad lapsed, vanemad ja õpetajad oma nutimaailmaga seotud mõtteid ja kogemusi vahetada.
• Igal ajastul on vajalikud oma spetsiifilised oskused. Nutiajastul on tähtis infotulvas orienteeruda ja eristada tõest infot väärast.

Loe lähemalt: Professor: oleme Eestis läinud nutisõltuvuse hirmujuttudega liiale

Leedu gaasitrassi plahvatus

13. jaanuaril toimus Leedus Vienkiemiu külas gaasitoru plahvatus, mille tagajärjel olid häiritud gaasitarned Põhja-Leetu ja Lätti. Ida-Euroopa piirkonna ärevast olukorrast tingitult tõstatas juhtunu uuesti küsimuse energiajulgeolekust ja varustuskindlustusest. Läti endine kaitseminister kommenteeris juhtunut järgnevalt: “Gaasitoru plahvatust Leedus tuleb põhjalikult uurida, ühtki võimalust, isegi sabotaaži ei välistada”.

Päev hiljem üritas plahvatuse eest vastutust võtta Vene neonatside rühmitus Rusitš, kelle väidetest ja taustast kirjutas Postimehe venekeelsete uudiste toimetus. Ametlike uuringute tulemusel selgus, et tegemist oli pelgalt õnnetusega, mis viis Eesti meedia tähelepanu meie endi gaasitorude vanadusele ja sellest tingitud kulumisele.

Küll tõi Maailma Energeetikanõukogul esinenud Fingridi elektrituru juht Juha Hiekkala LNG-terminalist rääkides välja, et tema näeb selle suurima riskina selle vastast võimalikku rünnakut.

Loe lähemalt: Energeetika juhid: varustuskindluse tagamiseks on oluline riikidevaheline koostöö

Muidu huvitavat ja kasulikku lugemist Jaanuarist

• Isiklike uskumuste ja poliitiliste väärtuste seostest: Filosoof: teadusliku üksmeele eitamine ei pruugi olla vaid mugavusvalik
• Mida tähendab küberkuritegu: Küberkuritegevuse seletamine valmistab ÜRO-le parajat peavalu
• Eesti sõjablogija edu: Eesti ühel mõjukamal sõjablogijal on sadu tuhandeid jälgijaid üle maailma
• Avaliku teabe kättesaadavuse probleemidest: Kergekäeliselt salastatud dokumendid jätavad avalikkuse pooliku infoga
• Informatsiooni roll läänes: Jõerüüt sõjast: lääneriigid said aru, et raha kõrval on ka info väärtuslik

Kuvatõmmised on pärit loos kasutatud allikatest.