Põhinarratiivid Venemaa tagasikutsutud suursaadiku väljaütlemistest

Kremlimeelsel meedial on pidupäevad – pärast seda, kui Venemaa otsustas Eestist tagasi kutsuda siinse suursaadiku Vladimir Lipajevi, on endine saadik hakanud meediaväljaannetele intervjuusid andes ära kasutama oma diplomaatilise vastutuse suurest langusest tulenevat sõnavabadust. 23. jaanuaril registreeris meediamonitooringu lehekülg Propamon 77 diplomaatiliste suhete vähendamise kohta käivat artiklit. 24. jaanuaril oli kella 18:00 seisuga kirjutatud 58 artiklit – lõviosa neist põhinesid just Lapinovi väljaütlemistel samal päeval toimunud Solovjovi otsesaates. Järgnevalt toome välja põhiprovokatsioonid ja pakume neile omapoolse kommentaari.

Lipajevi kõige kajastatum väide oli, et Lääs (“Anglo-Saksid”) tahab anda Eestile relvad, millega oleks võimalik Peterburi linna relvaähvarduse all hoida (vt. Näiteks Lenta.ru ja TACC.ru). Tema sõnul ei ole Tallinna relvastamiseks head selgitust antud, mistõttu järeldab ta sellest suurt ohtu Venemaale. Tõenäoliselt viitab Lipajev sellega HIMARS raketisüsteemile, mis jõudis Tapale jaanuari alguses (masina laskeulatus on 300km, mis on ka umbkaudne distants Tallinna ja Peterburi vahel). Lisaks sellele tahetakse Eestisse luua raketitõrje süsteem.

Venemaa meedia provokatsioonidele aitab natuke kaasa ka Eesti meedia, kes panevad klikkide saamiseks lugude pealkirja rakettide laskeulatuse Venemaa linnade näitel. Kindlasti ei tohiks praeguses pingelises olukorras sellist teed minna. Eestil ei ole mitte mingit põhjust või soovi Venemaad rünnata, sest me oleme nii suuruselt kui võimekuselt väga suures halvemuses ja me ei saaks sellest mitte mingit kasu. Naaberriikide rünnaku puhul on kaitsevõime tõstmine olnud ülemaailmne tava. NATO aitab sellega Eestit, sest Eesti on NATO liikmesriik.

Teise absurdse väitena tõi Lipajev välja (vt. Näiteks RG.ru,), et Eesti kodanikel on keelatud suhelda Venemaa saatkonna esindajatega, lisades: “kui keegi võtab mõtlematult meie saatkonnaga ühendust, satub ta koheselt Eesti salapolitsei huviringi”. Tegelikkuses ei ole Eestis mitte ühegi määrusega selline suhtlus keelatud. Kuna saatkonna saadikud esindavad antud juhul agressorriiki, on avaliku teenistuse potentsiaalne huvi võimalike sidemete vastu põhjendatud. Küll ei ole sellise suhtluse eest õigust kedagi kinni pidada või karistada.

Kolmandaks viitas ta ebamääraselt huuliganide kohtumiste organiseerimisele Venemaa saatkonna ees, süüdistades selles “Eesti poolt” (vt. näiteks MK.ru). Siin tuleb kindlasti kommenteerida, et kõik Venemaa saatkonna ees toimunud meeleavaldused olid iseseisvate kodanike või vabaühenduste ette võetud kohtumised. Eesti Politsei paigaldas saatkonna hoone kaitsmiseks tänavale ka piirde. Küll on saadiku pahameel osaliselt põhjendatud, sest teadaolevalt kahjustati 2022. aasta jooksul mitmeid saatkonna autosid (loe Propastopi kajastust siit).

Seega üritab Lipajev teadlikult provotseerida kõiki osapooli, õhutades korraga nii viha, hirmu kui kahtlust. Emotsioone ärgitavast sõnumist on raskem läbi näha, kui sõnum põhineb osaliselt faktidel – Eestisse on toodud sõjatehnikat, Venemaa saatkonda koheldakse agressorriigi esindajana ja saatkonna ees on toimunud väga palju meeleavaldusi. Küll aga ei ole tegemist agressiooniga Venemaa või venelaste vastu. Sõda alustavate riikide vastu on alati kehtestatud piiranguid ja sanktsioone, ning kodanikud on alati ebaõigluse vastu meelt avaldanud. Veel rohkema hirmu õhutamine ei ole kindlasti õigustatud.