Kremlimeelne meedia kees üle – Propamon punases

14.01.2023

Üleeile (12.01) registreeris Propamoni leht tervelt 32 Eestit mainivat kremlimeelse meediaväljaande artiklit. Propastop toob järgnevalt ülevaate artiklites kajastatud suurematest narratiividest, selgitades lühidalt ka nende sisu. Kõige rohkem (18 artiklit) sai kajastust Euroopa Komisjoni esindaja seisukoht, mis pooldab Eesti algatust Vene varade konfiskeerimiseks (loe uudist ERRis siin). Plahvatuslikust Eestit puudutavate artiklite kasvust saab edasi lugeda tulevasel esmaspäeval. Seniks aga ülevaade Propamoni üleeilsest olukorrast:

1. Vene varade konfiskeerimine (18 artiklit)

Eesti oli üks esimestest riikidest, kes hakkas Ukraina sõja puhkemise tagajärjel riigis asuvaid Vene varasid külmutama. Viimasel ajal on hakatud rääkima võimalusest nende varade konfiskeerimiseks ja nende kasutamine Ukraina abistamiseks ja ülesehitamiseks. Euroopa Komisjoni justiitsvaldkonna kõneisik Christian Wigand ütles neljapäevasel pressikonverentsil, et kuigi tegevusele ei ole veel juriidilist raamistikku ümber ehitatud, on tal hea meel, et “liikmesriigid astuvad samme samas suunas” kui Euroopa Komisjon, kes on hetkel menetlemas eelnõud, mis lubaks sanktsioone rikkuvate inimeste vara konfiskeerida.

Tuliseid artikleid kirjutasid sellel teemal näiteks VZ.ru, kelle väitel “saadab Euroopa Komisjon Eestit Vene raha varastama” ja Interfax, kes keskendus ühe oma artikli pealkirjas ja sisus pigem sellele, et Vene varade tulevik on veel ebakindel, aga teises artiklis tunnistas Euroopa Komisjoni tugevat poolehoidu.

2. Kohtumine Kaja Kallase ja Horvaatia peaministri Andrej Plenkovici vahel (5 artiklit)

Kohtumist puudutavad artiklid jagunesid kahte kategooriasse: Kallase seisukoht Venemaa naftale kehtestatud hinnalae alandamises ning Kallase üleskutset tõsta riikide nii praktilist kui poliitilist toetust Ukrainale. Mitmed selleteemalised artiklid viitasid algallikana Postimehe artiklile. Kremlimeelne meedia üritas jätta Eesti peaministrist muljet kui suurimast Venemaa vastasest õhutajast, kui tegelikult oli tegemist mõlema peaministri vahelise üksmeelega. Propagandaks kasutati ära aga seda, et algartiklis tsiteeritakse vaid Kaja Kallast. Teemast kirjutasid näiteks Lenta.ru, VZ.ru ja Regnum, kellest kaks viimast keskendusid oma pealkirjas ja sisus Kallase sõnadele: “Kordan jätkuvalt oma üleskutset liitlastele ja partneritele – vaadake oma varusid ja reserve ning saatke Ukrainale relvi. See on tee rahuni.” Horvaatia peaministri otseseid ja Kallasega nõustuvaid seisukohti lugeda näiteks ERRist.

3. Venemaa diplomaatide riigist väljasaatmine (5 artiklit)

Eesti välisminister Urmas Reinsalu ütles oma 12. jaanuari intervjuus EUobserverile, et Venemaa diplomaatide Euroopa Liidust väljasaatmine on üks viise, kuidas toimuva sõja vastu meelt avaldada. Väljaannetes Izvestia ja Regnum kirjutati, kuidas Reinsalu intervjuu oli otsene üleskutse Euroopa Liidule oma liikmesriikidest Vene diplomaate välja saatma. EADaily kirjutas selle valguses aga hoopis Marina Kaljuranna sõnavõtust Postimehes, kus ta väljendas kahetsust selle üle, et ta oma valitsusajal Venemaa suursaadikut riigist välja ei saatnud.

Millest nii tugev reaktsioon?

Selgelt on tegemist Venemaa jaoks tormilise ja kriitilise ajaga, kus iga väiksemgi võit on oluline. Seetõttu haaratakse ka igast võimalusest kinni, et rõhutada Venemaa tegevuste valiidsust, süüdistades olukorras kas Lääne vaenulikkust, Eesti vaenulikkust või midagi hoopis muud.

Eile ilmus näiteks umbes 8 artiklit Venemaa suursaadiku Vladimir Lipajevi väitest, et kahjustatud on 15–16 saatkonna autot (ja süüdlasi leitud ei ole). Kremlimeelne meedia on juhtumi sidunud Reinsalu sooviga riigi diplomaadid Eestist välja saata. Saadik aga nimetab toimunut kampaaniaks ning nendib, et tänaseks on hullem läbi.

Propastop uuris toimunu kohta Politsei- ja Piirivalveametilt, kelle kohaselt toimusid 2022. aastal mõned autodega seotud vandaalitsemised. Nende kindla arvu või kitsama ajaraami kohta saame teada uuel nädalal. Igatahes on kindel, et Eesti välisministri intervjuuga või muude hiljutiste sündmustega need seotud ei ole.

Kõige paremini saab selle narratiivide väänamise kokku võtta passaažiga Regnumi artiklist, kus välisministri tsitaati oli sisestatud toimetusepoolne “täpsustav kommentaar”:

«В контексте продолжающейся полномасштабной войны России на территории Европы против Украины (так в странах Запада называют спецоперацию Вооружённых сил (ВС) РФ по денацификации на Украине — прим. ред.), об этом стоит подумать другим странам западного сообщества», — сказал он.

 

Kuvatõmmised on pärit loos mainitud allikatest.