Kremlimeelne meedia punub Savisaare ja tema surma ümber kahjulikku narratiivi

29. detsembril suri Edgar Savisaar, kelle ümber pikalt liikunud vastakaid arvamusi avaldati kõigis suurtes Eesti meediaväljaannetes. Tema surm sai aga palju kajastust ka Venemaa ja mõnedes Eesti venekeelsetes kanalites, kus üritati Savisaare ümber luua kindlat postuumselt narratiivi, et teda jäädaks ainult ühel kindlal viisil mälestama.

Teadagi oli endine suur riigimees seotud mitmete korruptsiooniskandaalide ja ebatavaliste väljaütlemistega, aga sellegipoolest oli tal väga suur osa Eesti iseseivsuse saavutamisel ja äsja iseseisvunud riigi käima tõmbamisel. Kui suurem osa meediast rääkis Savisaarest enamjaolt kui komplekssest inimesest nii heade kui halbade külgedega, siis osa venekeelsest meediast jäi teda vaid ülistama ja Savisaare varasemaid väljaütlemisi tänapäeva poliitilise olukorra vastu ära kasutama.

Väljaande Regnum artiklis kirjutatakse, kuidas Savisaar väärtustas konstruktiivset suhet Venemaaga ja oli vastu venelaste diskrimineerimisele, mille tõttu ahistati teda pidevalt nii eesti meedia kui poliitikute poolt. Savisaare tervise halvenemise põhjuseks tuuakse vihjamisi välja, et selle üheks põhjuseks oli Eesti meedia, kes teda pidevalt süüdistas ja laimas.

Artiklis on toodud välja tsitaate Savisaare kõhklustest NATO ja Euroopa Liidu suhtes, kutsudes tema sõnu tahtlikuks natsionalistide närvi ajamiseks. Korruptsiooniskandaalidest mainitakse vaid ära, kui ootamatult mingid süüdistused või tagajärjed ilmnesid ning kuidas teda ei mõistetud kunagi süüdi.

Palju paremini kajastas olukorda portaal Tribuna, kes suunas oma lugejad 2022. aasta 31. mai artiklile, mis oli kirjutatud Savisaare 72. sünnipäeva puhul. Artikkel annab hea ülevaate Savisaare elust ja tegemistest, kirjutades lühidalt ka tema korruptsioonikahtlustest ning sellega seotud olnud inimestest. Sellele on suurelt lisatud aga väljavõte Savisaare 2021. aasta Facebooki postitusest, kus ta süüdistab Eesti Kaitsepolitseid riigi tegelikus juhtimises ja selle kontrollimises.

Kõige tormikam on aga kajastus väljaandes Dokole, kus ilmus arvamusartikkel Dmitri Klenski poolt ja lühike mälestus Oudekki Loonelt. Klenski kirjutas väga tulise artikli, kuidas Eesti venekeelne meedia teeb oma kajastusega Savisaare mälestusele häbi, kutsudes neid “solvavaks”. “Šokeerivaks” ja “vulgaarseks”. Eraldi tuuakse välja artikkel venekeelselt Postimehe toimetuselt «Железный Эдгар: национальный герой и ловкий комбинатор незаметно покинул сцену» ja artikkel venekeelselt Delfi toimetuselt «Прощай, многоликий Эдгар!». Samas asjas süüdistab autor ka Eesti poliitikute järelhüüdeid (nt Alar Karise, Kaja Kallase jne), mis ei kajastanud Savisaare teeneid nende suuruse vääriliselt.

Klenski kirjutab pikalt, kuidas kõik tema sõbrad ja liitlased reetsid Savisaare, jättes ta lõpuks üksi. Tema poliitikast eemaldamine oli tänu rampantsele russofoobiale ja natsionalismile. Selle näiteks toob ta Savisaare eest võitlenud “kolme õe” (Jana Toom, Oudekki Loone ja Olga Ivanova) tekitatud tüli Keskerakonnas, mille lõpus mängis Jana Toom end Reformierakonna kätesse ja reetis sellega nii Savisaare kui erakonna.

Selle artikli kõrval ilmus lühike järelhüüe Oudekki Loonelt, kes lubas Savisaare mälestust ja ideid üleval hoida ja ellu viia.

Taolise provokatiivse stiiliga üritatakse kasutada ära Savisaare häid ja halbu tegusid selleks, et Eesti ühiskonda veel rohkem polariseerida. Artiklites räägitakse pikalt tema sümpaatiast ja austusest Eestis elavate venelaste ja venekeelsete eestlaste vastu, kiites tema püüdlusi ühiskonda kokku tuua. Miks paistab siis mitmete artiklite eesmärgiks olla ühiskonna veel suurem lõhestamine? Inimese pime ülistamine ei eemalda temaga seotud olnud probleeme. Samamoodi ei tähenda inimeses vigade nägemine probleemi ignoreerimist.

Kuvatõmmised on pärit loos mainitud allikatest.