Kremli püüdluste vastaselt läheb rahapesupealinna tiitel Venemaale

Usaldusväärsete ja sõltumatute allikate ning ekspertide kohaselt on Eesti rahapesu vastu võitlemises maailma parimate seas. Organisatsiooni Transparency Internationali 2022. aasta raporti kohaselt asub Eesti korruptsioonitaju indeksis 13.–17. kohal 74-st, jagades sama numbrit Kanada, Isandi, Iirimaa ja Austriaga.

Sedavõrd veidram tundub näiteks väljaande RT artikkel aastast 2018, kus kirjeldatakse Eestit “maailma rahapesupealinnana”. Kremli meedias süüdistatakse rahapesus tihti ainult neid riike, kes on Venemaa suhtes “vaenulikud”. Millest tuleb niivõrd terav kontrast kahe arvamuse vahel?

Täna on Venemaa meedias taas laineid löömas Danske panga korruptsioonijuhtum – Danske Bank tunnistas end hiljuti ametlikult süüdi pangapettuses, mis leidis aset Eestis paiknenud filiaalis, saades selle eest karistuseks rohkem kui 2 miljardit dollarit. Kuigi skandaalis toimuv leidis aset perioodil 2007–2015 ja teemast on sadu artikleid kirjutatud, tasub korraks meenutada sellega seotud fakte.

Suurem seos Eestiga puudub

Kurikuulus skandaal tuli päevavalgele 2017. aastal, tuues endaga kaasa kümne töötaja vahistamise, filiaali sulgemise ja rahapesuvastaste meetmete tõhustamise. Selle raames tehti tihedat koostööd rahvusvaheliste uurijatega, seal hulgas ka USA-ga, kus käis Danske üle kohtumõistmine.

Kuigi panga kuritegelik filiaal asus Eestis, ei ole sellel riigiga palju muud pistmist. Filiaal läks ametlikult Danske panga alla 2007. aastal, millest alates kuulus ta täielikult Taani finantsjärelvalve alla. Eesti Finantsinspektsioon sai filiaali enda järelvalve alla alles siis, kui skandaal oli juba avalikkusele teada, mille järel meie ametnikud ka kohe probleemiga tegelema  hakkasid.

Filiaaliga seotud olevate omanike varifirmad olid registreeritud enamjaolt Lõuna-Euroopasse. Filiaali sisse voolanud raha pärines enam kui 150 riigist, mille tuuma moodustasid Venemaa ja Aserbaidžaani “rahapesulad”.

Venemaa palki enda silmas ei näe

Selle asemel, et uurida ja lahendada enda seoseid Danske kuritegeliku filiaaliga, keskendus Venemaa riigimeedia Eesti materdamisele. Antud narratiiv oli kasulik tööriist, et tähelepanu enda vigade pealt kõrvale juhtida. Samas RT “rahapesupealinna” artiklis väideti ka, et Eesti võis pesta lausa 1 triljonit musta raha. See arv tuli aga infost, et perioodiil 2008–2017 oli piiriüleste tehingute kogusumma 1,1 triljonit eurot. Kogusumma alla lähevad aga ka kõik tavatehingud inimeste, äride jne vahel.

Tänu nüüd hiljutisele Danske ülestunnistusele on Venemaa meedia hakanud seda narratiivi laiendama Eestilt ka teistele Ida-Euroopa riikidele (eriti Ukrainale). Skandaal on nende sõnul selgelt tõestuseks, et Ida-Euroopa riigid on rahapesule eriti vastuvõtlikud.

Sellega on üritatud rahvusvahelist publikut veenda, et Ukrainale ei ole mõtet anda varustust või raha, sest see kõik läheks nii kui nii “kaduma”. Samas öeldakse kodus oma publikule, et kõik Venemaa armee hädad Ukrainas on põhjustanud lääneriikide abi.

Tegelikkuses hoiavad Ukrainlasi varustavad organisatsioonid tihedat kontakti nende inimestega, kelle kaudu ja kellele nende annetus jõuab. Lisaks on neil olemas ülevaade sellest, mille jaoks nende varusid kasutatakse.

Eksperdid vaidlevad vastu

Lisaks artikli alguses välja toodud Transparency Internationali ekspertidele, on ka teised rahapesu uurijad nendega samal meelel. Ülemaailmne korruptsiooniga võitlev organisatsioon The Basel Institute on Governance hindas 2018. aastal (kui Eesti tegeles veel skandaali tagajärgedega) Eestit rahapesu vastases võitluses 2. kohale terves maailmas. 2021. aastal olime me sarnaselt ühes pundis nende riikidega, kus on kõige madalam rahapesurisk.

Seega on Kremli narratiivid rahapesu kohta ilmselged valed – usutavaid indekseid või põhjendatud arvutusi nad esitanud ei ole. Selle asemel üritatakse võimalust ära kasutada, et õigustada enda agressiooni, põhjendada enda läbikukkumist, süüdistada nii ida- kui lääne-eurooplasi jne. Meie peame samal ajal aga jätkama oma võitlusega rahapesu ja korruptsiooni vastu, et vältida selliste olukordade tekkimise võimalust. Loe originaalkeeles lugu siit.

Kuvatõmmised on pärit loos mainitud allikastest.