Vene meedia kasutab Tööandjate Keskliitu propagandaks

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas kirjutas 14. novembril Postimehe arvamustoimetuses artikli, mille pealkiri oli “6000 Ukraina töötu kõrval on meil märksa teravam mure”. Artikli pealkirjast võiks oletada, et Tööandjate Keskliit arvab, et Ukraina põgenike tööpuudus ei ole mingi probleem. Tegelikkuses kirjutab Aas aga, kuidas paljudel Ukraina põgenikel pole lihtsalt võimalik võtta ühte tuhandetest täitmata töökohast, sest riik on nad tihtipeale majutanud maapiirkondadesse, kus ei olegi nii palju vabu töökohti. Aas lisab, et enamus tööotsijatest on haritud ja hinnatud oskustega, mistõttu on olukord veelgi kahetsusväärsem.

Ebaõnnestunud pealkirjast sai relv

Vaid kaks päeva hiljem olid mitmed vene väljaanded märganud halvasti välja kukkunud pealkirja ja hakkasid selle ümber looma narratiivi, mille kohaselt on Eesti tööandjatel Ukraina põgenikest täiesti ükskõik. Tegemist ei ole uue narratiiviga – kremlimeelne meedia on juba mõnda aega üritanud levitada narratiivi, et Ukraina põgenikke koheldakse Eestis halvasti. Väljaande Regnum.ru kohaselt on Aasa sõnul Ukraina põgenike tööpuudusest palju suurem mure üleriigilised koondamised. Postimehe artiklit lugedes aga näeme, et Aasa sõnul ei ole koondamised praegu üldse nii massilised, mistõttu pole ka üldist eestlaste seas toimuvat suuremat töötuse kasvu.

Sarnaselt kirjutas väljaanne AIF.ru, kelle kohaselt pidas Aas ‘pseudoprobleemist’ olulisemaks ettevõtete sulgemise ja töötajate koondamise üle terve riigi. Artikkel tõi paralleeliks juurde ka uudise Kanadast, kus sealsed kinnisvaraomanikud kasutavad Ukraina põgenike meeleheidet kurjasti ära, nõudes neilt mitme kuu avanssi.

Väljaanne RG.ru sidus Aasa artikli ka Eesti meedias ringleva diskussiooniga keeleseaduse üle ning väitis, et nüüd on Ukraina põgenikel kohustus õppida eesti keel selgeks ühe aastaga. Kui nad ühe aastaga seda selgeks ei saa, siis hakatakse neile tegema ettekirjutusi. Tegelikkuses ei ole selline nõue veel kehtiv. Küll ütles keeleameti juht Ilmar Tomusk, et nende poolt on tehtud selle jaoks keeleseaduse muudatusettepanek.

Loe läbi, mitte mööda

Tänapäevasel klikimeedia ajastul on õnneks teada, et alati tasub pealkirjast kaugemale lugeda. Seda, mis võib juhtuda provokatiivsete pealkirjadega, näeme selgelt antud artiklis käsitletud näitest. Pealkirja valguses on kerge väänata ka artikli sisus väljendatud arvamusi, mis teeb need sedavõrd rohkem usutavaks. Kui märkate, et mingi artikli pealkirja või moonutatud sisu ümber käib tuline arutelu, siis artiklist kõnealune lõiguke üles leida ei ole keeruline. Enne jagamist veendu alati ise!

Kuvatõmmised on pärit loos mainitud allikatest.