Iraani rahutused on viinud ulatusliku sõnavabaduse piiramiseni

Iraan asub pressivabaduse indeksis tagantpoolt kolmandal kohal, olles esirinnas ajakirjanike vangistamise poolest. Ainuüksi selle aasta jooksul on tapetud 1 ja vangistatud 47 ajakirjanikku. Riik kontrollib täielikult inforuumi, mis võimaldab vaigistada vähegi kriitilisem avaldus. Kõik senised valitsuse tegevusega rahulolematust väljendavad meeleavaldused on maha surutud kas jõu või internetiühenduse katkestamise ja aeglustamisega. See on ka õnnestunud, kuni tänaseni.

Pärast septembri keskpaigas moraalipolitsei poolt hidžaabi valesti kandmise tõttu vahi alla võetud 22-aastase Mahsa Amini surma lahvatanud üleriigilised protestid ületavad kõiki varasemaid nii kestvuse kui ulatuse poolest, ja esmakordselt usutakse pärast 1979. aasta islamirevolutsiooni võimuloleva režiimi kukutamisse. Tänavale on tulnud naiste õiguste ja korruptsiooni, aga ka halva elujärje pärast võitlema peamiselt noored, kes on tehnoloogia kasutamisel osavamad, kasutades ära kõiki vahendeid, et hiilida mööda tsensuurist ja blokeeringutest. Võib isegi öelda, et võitlus käib ka ligipääsu eest informatsioonile.

Täielik kontroll inforuumi üle

Pärast 2009. aasta Rohelise Liikumise proteste tsentraliseeris valitsus kogu interneti infrastruktuuri, mis võimaldab riigil teostada täielikku kontrolli internetikasutuse üle. Vastu võeti arvutikuritegude seadus, millega keelustati näiteks krüpteerimine ja blokeeriti kogu riigis Facebook, Twitter ja Telegram. Hoolimata keelustamisest, omavad valitsuse ametnikud seniajani, sealhulgas riigi kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei, siiski kontot vähemalt ühes nimetatud kanalis.

Peamisteks suhtluskanaliteks enne rahutusi olid Instagram ja WhatsApp, mida kasutasid muuhulgas ka ettevõtted. Need on ka peamised kanalid, mille kaudu protestijad omavahel suhtlevad, jagavad videoid ja organiseeruvad.

Protestide lahvatamisel oligi valitsuse esimesteks sammudeks katkestada inimestevaheline suhtlus, ja selle abil rahutused maha suruda. Juba protestide esimesel nädalal tuvastas internetiliiklust monitooriv NetBlock ajutisi regionaalseid katkestusi internetiühenduses ja aeglustumist internetiliikluses. Katkestused esinesid just Kurdistani piirkonnas, kust oli pärit ka Mahsa Amini.

Iraani võimud lähevad iga kommunikatsioonikanali kallale, mis võivad protestijaid aidata. Alates 21. septembrist blokeeriti nii Instagram kui WhatsApp, seejärel suleti ajutiselt üleriigilised mobiilsidevõrgud. See pani protestijaid otsima alternatiivseid lahendusi organiseerumiseks ja videode jagamiseks. Ligipääsu blokeeritud kanalitele pakub VPN, mida kasutati laialdaselt juba protestide eel. Pärast blokeeringut kasvas TOP10VPN andmetel VPNi allalaadimine hüppeliselt, püsides seniajani kõrge.

Kassi-hiire mäng

Kuna varasemalt on valitsus püüdnud VPNi kasutamist ühel või teisel moel takistada, ja arutatud on ka selle kasutamise kriminaliseerimist, võis oodata ka sel korral valitsuse vastukäiku. Tasuta VPNi allalaadimine tehti võimatuks Google Play ja Apple App poodide blokeerimisega. Kui varasemalt pole VPN alla laetud, on keeruline seda praegu teha. Lahenduseks on tasulise VPNi allalaadimine, ent lääne sanktsioonide tõttu ei ole iraanlastel võimalik selle eest tasuda.

Protestijatele on appi tõtanud välismaal elavad iraanlaste kogukonnad, pakkudes muuhulgas tehnoloogilisi lahendusi. Näiteks New Yorgis elavad iraanlased on loonud Intsagrami konto, et näidata kogu maailmale Iraanis toimuvat ja aidata Iraanis elavatel inimestel alla laadida tasulist VPNi. Siiski võib alla laetud VPN ühel hetkel lakata toimimast, kui valitsus tuvastab teenuse IP-aadressi.

Kõiges on süüdi USA ja tema liitlased

Piirangud muudavad infovahetuse küll keerulisemaks, ent mitte võimatuks. Valitsuse sammud protestijate vaigistamiseks ainult suurendab rahva pahameelt ja õiglustunnet. See on toonud tänavale veel enam inimesi, kes otsivad võimalusi videote talletamiseks ja edastamiseks. Valitsus on nurka surutud, mida võib välja lugeda nende retoorikast. Käiku on läinud Kremli teada-tuntud infosõja narratiivid nagu kõiges on süüdi USA ja mõned tema liitlased, sealhulgas Iisrael.

USA heaks luuramises süüdistatakse kahte naisajakirjanikku, kes kajastasid Mahsa Amini surma, kutsudes sellega esile rahutused. Süüdimõistva otsuse korral ootab naisi surmanuhtlus. Sealjuures nimetatakse Twitterit ja Instagrami mõjutus- ja manipuleerimisvahendiks, mida USA kasutab Iraani vastaseks tegevuseks. Musta nimekirja kanti Suurbritannias paiknevad pärsiakeelsed kanalid BBC Persian ja Iran International, mis kajastavad peamiselt Iraanis toimuvat. Musta nimekirja kandmise põhjuseks toodi, et kanalid suunavad ja õhutavad inimesi rahutustele.

29. oktoobril andis Iraani revolutsioonilise kaardiväe juht meeleavaldajatele teada, et see on nende viimane päev tänavatel ja usutakse, et kogu riiki haaranud proteste hakatakse maha suruma revolutsioonilise kaardiväega. Ähvardused ei ole protestijaid taanduma pannud, ja jätkuvalt jõuavad videod politseivägivallast kui rahutustest lääne meediasse ja Twitterisse.

Tänaseks on teada, et 227 Iraani parlamendiliiget (290nest) on kirjutanud alla avalikule kirjale, mis kutsub üles kõiki meeleavaldajaid karmilt karistama. Norras paiknev inimõigusteorganisatsioon IHR (Iran Human Rights, koduleht siin) raporteeris 2. novembril, et meeleavaldajaid on arreteeritud ka süüdistustega nagu ‘vaenulikkus jumala vastu’ ja ‘korruptsioon maa peal’. Meeleavalduste algusest saadik on arreteeritud üle 14 000 inimese, nende hulgas ajakirjanikke, advokaate, haridustöötajaid ja tavalisi aktiviste.

Kuvatõmmised on pärit loos mainitud allikatest.