Trollid ründasid Okast

Libakontode all tegutsevate internetitrollide aktiivsuses on märgata tõusutrendi, rünnaku alla sattusid septembris-oktoobris taas kord lisaõppekogunemine Okas ning ka ajateenijatele ja reservväelasetele suunatud Sõdurileht Facebookis.

Trollimine algas uudisteportaalidest

Tänavuse lisaõppekogunemise Okas ajal joonistus nii portaalide uudiste kommentaariruumides kui ka sotsiaalmeedias välja trollimise muster, mis viitab plaanipärasele tegevusele. Kaitseväe vastu sotsiaalmeedias suunatud sisul olid ühised jutupunktid, temaatika või muster ning kuigi Kaitsevägi avaldas sel perioodil ka muid materjale, oli trollide fookus Okas 2022-ga seotud postitustel.

Õpekogunemise alguses 22.–24.septembril avaldati Eesti veebiväljaannete (nt Delfi) anonüümsetes kommentaariumites eestikeelset sisu, kus kirjapilt ja –stiil oli sarnane, lisaks oli lauseehitus äratuntavalt mitte-eestlaslik. Vt näiteks lisatud kuvatõmmiseid:

Trollimise põhitegevus langes ajavahemikule 10.-23. oktoober, kus juures selgelt olid aktiivsemad perioodid esmaspäevast reedeni, mis viitab tavatöönädalale.

Postituste eesmärk oli Eesti Kaitseväe naeruvääristamine, nimetades, et Eesti Kaitsevägi on mõttetu ja nõrk ning lisaõppekogunemine ei tee Eestit Vene armeega võrreldes kuidagi tugevamaks. Korduvalt võrreldi Eesti kaitseväge tsirkusega, seda nii erinevates kirillitsas kirjutatud kommentaarides, smailide või GIF-piltidena. Vt näiteks lisatud kuvatõmmiseid:

Okast on rünnatud ka varem

Tegu pole esimese korraga, kui Okas rünnaku alla satub. Okas 2021 algul levis eriti Eesti venekeelsetes Facebooki gruppides rohkelt valeinfot selle kohta, et vaktsineerimata reservväelased ei pea õppekogunemistele tulema, sest nad saadetakse niikuinii tagasi koju. Pärast valeinfo kummutamist, seal hulgas sellest tavameedias rääkides, kadus selliste ebasoosivate sõnumite kandepind ära.

Lisaks trollimisele avalike sotsiaalmeedia profiilide postituste ning portaalide uudiste kommentaarides (nagu seda tehti sel sügisel kaitseväe näitel), on levinud võtteks trollide imbumine sotsiaalmeedia gruppidesse, eesmärgiga saada võimalus postitada korraga suurele auditooriumile. Nagu öeldud, levitati Okas 2021 kohta väärinfot peamiselt just sellistes gruppides.

Ka see võte on jätkuvalt levimas. Nii näiteks tuvastas Eesti üks suuremaid liiklusteemalisi kogukondi, venekeelne EZ-dunõ (EZ-дуны) oktoobri lõpus suure hulga libakontodega liitumise taotlusi. EZ-dunõ grupi peateemaks on sõidu- ja parkimiskultuur, ohutus ja vastastikune abi maanteel. Grupi liikmeskond on ligi 90 000, seega ilmselgelt ihaldusväärse suurusega auditoorium. Vt järgnevat kuvatõmmist:

Aita valeinfo vastu võitlemisel

Propastop kutsub valeinfot märkima, kontrollima ja sellest sotsiaalmeedia platvormile raporteerima. Ainult ühisel jõul suudame inforünnakutele vastu astuda.

Kui näed Facebookis infot, mis äratab kahtlust, kontrolli info ja selle jagaja tausta.

Esimese viite libakontole võib anda selle nimi. Valekontod kasutavad tihti tavalisi ja lihtsaid nimesid ning seda nii eesti kui ka inglise keeles. Tihti kasutatakse ka ilmselgelt äratuntavaid varjunimesid. Samuti kasutatakse kuulsate inimeste, eriti poliitikute nimesid või mingeid variatsioone nendest (nt Edward Obama). Kuidas libakontosid tuvastada, on Propastop kirjutanud ka varem.

Teiseks vaata profiilipilti. Valgel taustal portreed, nagu oli näha EZ-dunõ gruppi pressivate trollide seas, on veebis pildigeneraatori poolt kunstlikult loodud. Tihti „laenatakse“ valekontode profiilipiltidel ka kaunite modellide fotosid. Kasutatakse ka pilte loomadest, animeeritud inimestest, loodusest või kuvatõmmiseid sotsiaalmeedia sisust. Reeglina ei ole valekontodel näha pilte, mis oleks tehtud igapäevaolukordades või näiteks puhkusel.

Kontrolli ka konto loomise aega ja jagatud sisu – valdav osa varikontodest on loodud võrdlemisi hiljuti ning seda on ka nende profiilil näha. Veel on tavapärane, et kontod pole mingisuguseid postitusi jaganud või on teinud seda vaid paaril korral.

Vaata ka sõprade hulka ja ühiseid sõpru – sisuliselt jagunevad võltskontod kaheks. Neil on kas väga palju sõpru ning nad lisavad sõbraks igaühe (mis võib tingida ka selle, et teil on ühiseid sõpru), või on neil väga väike hulk sõpru, kes tihti on mingisuguse ühe omaduse põhjal seotud (käinud samas koolis, sama grupi liikmed vms).

Kui oled trolli või valeinfo jagaja tuvastanud, raporteeri sellest Facebookile. Kuidas seda teha, loe sõjapropaganda vaigistamise näite põhjal siit.

Kuvatõmmised on pärit loos mainitud postitustest.