24.10.2022
Need, kes Venemaa meedial silma peal hoidnud on, näiteks VPNi abil, on vast märganud, et viimase kuu jooksul on Venemaa meedia Eesti küsimustes järjest sagedamini hakanud “valvekommentaatorina” kasutama Stolitsa peatoimetajat Aleksander Tšaplõginit. Mõne nädala vältel on jooksul on Tšaplõgini valdavalt Eesti suhtes kriitilisi seisukohti saanud lugeda Regnumis, EADailys, Ritm Eurasiis, mõnes neist rohkem kui ühel korral.
Enamasti on kommentaarid võetud Tšaplõgini sotsiaalmeediast. Tema Telegrami postitused on pikad, arutlevad, enamasti valitsus- ja meediakriitilised. Kas autorit saab pidada vastutavaks avaldamiskoha valiku eest, kui ta ei ole ise seda valinud? See on küsimus, mille juurde naaseme loo lõpus. Kõigepealt aga teeme kiire ülevaate Venemaa meedias ilmunud Tšaplõgini seisukohtadest.
“Valitsut ei usaldata”
Kuu alguses leidis ta Regnumis, et usalduse tase Eesti valitsuse vastu on langenud alla 50%: „Näib, et rahvas on väsinud oma juhtide sõjakast retoorikast ja soovib näha reaalseid tegusid, mis on suunatud eelkõige majandusprobleemide lahendamisele. Riik osutus võimetuks võitlema kõrge inflatsiooniga, samuti tagama kindlustunde riigi elektri- ja gaasivarustuse vastu. Inimesed kardavad üha enam saabuvat nälga, külma ja pimedust.“
Ta lisas, et eksperdid ei jaga peaminister Kaja Kallase optimismi, et riik tuleb dramaatilise olukorraga toime.
“Maailm ei mängi meie poolel”
6.oktoobril sai EADailyst lugeda Tšaplõgini seisukohta, et oleme kuulutanud Venemaale energiasõja, kuid oleme selles sõjas üksi – ülejäänud maailm ei taha olla meie poolel: “Euroopat ähvardas energiapuuduse tingimustes karm talv. Nüüd lähevad lähikuude prognoosid üsna nukraks. Majandussõda, mille oleme Venemaa vastu välja kuulutanud, muutub meie jaoks üha suuremateks kaotusteks. Muu maailm ei taha meie poolel mängida.”
Päev hiljem, 7.oktoobril on Tšaplõgin avaldanud arvamust Eestis asuva Venemaa kodanikele kuuluva kinnisvara küsimuses, ja selle on võtnud avaldada väljanne Ritm Eurasii. Tšaplõgini mõttekäigule toetudes kirjutab Ritm Eurasii, et suutmata oma Eestis asuvat kinnisvara teenindada, peavad venelased selle maha müüma, mis toob kaasa turu kokkuvarisemise – aga Eesti poliitikuid see ei huvita.
Kümme päeva hiljem, 17.oktoobril on Tšaplõgin taas EADailys, sel korral kommenteerimas EKRE meeleavaldust Vabaduse väljakul. Ta kirjutab, et osalejaid oli vähe, kuid see ei ole üllatav, sest inimesed ei usalda ei valitsust ega opositsiooni. Tegelikult on Eestis tema sõnul praegu kaks kriisi. “Esimene on majanduslik, millest kõige rohkem räägitakse. Kuid on ka teine: usalduskriis valitsuse vastu, olgu selleks siis valitsus või riigikogu opositsioon. Inimesed ei usalda ei üht ega teist … Riigikogus on mitu seaduseelnõu, mille eesmärk on ühel või teisel viisil riivata vene vähemuse õigusi. Parlament kavatseb mittekodanikelt ära võtta, samuti relvade omamise load,” kirjutab Tšaplõgin.
“Samal ajal lammutatakse vene elanikkonnale armsaid monumente, toimuvad ebaviisakad rünnakud õigeusu kirikule ja rünnakud vene hariduse vastu. See tähendab, et kolmandik riigi elanikkonnast on alla surutud. Kõik see toimub ohtliku retoorika taustal väidetavast ohust inimeste poolt, kellel pole Eesti kodakondsust. Mõnikord kasutatakse sõna “mittekodanikud” asemel sõna “venelased” ja vaevalt on see juhuslik keelevööratus. Võimatu on ehitada jõukat ühiskonda riigis, kus osa elanikkonnast püütakse tavapärasest avalikust elust välja visata. Majanduse edukaks arenguks on vaja rahu ja meie poliitikud sõdivad oma rahvaga.”’
Minu sein, minu reeglid
Valitsuse suhtes on igaühel õigus kriitiline olla. Samuti meedia suhtes. Sotsiaalmeedias on igaühel õigus arvamust avaldada. Võib ju öelda, et kui mõni väljanne neid arvamusi kasutab – olgu see väljanne Venemaa vaateid toetav või mitte –, on see nende asi.
Ometi ei ole see nii. Väljanne peab sotsiaalmeedias kasutatu avaldamiseks küsima luba. Kui see luba antakse, ei ole enam vahet, kas arvamus avaldati enda sotsiaalmeedia leheküljel või Venemaa vaateid toetavas kanalis.
Kuvatõmmised on pärit loos mainitud allikatest.