Putin tunnistas pöördumises, et Ukrainas käib sõda

Kolmapäeva hommikul vahendas Vene riigitelevisioon Putini eelsalvestatud pöördumist, milles ta teatas osalise mobilisatsiooni väljakuulutamist. Pöördumises lausus Putin, et Ukrainas käib sõda juba aastast 2014, tunnistades sellega, et Ukrainas toimuv on sõjategevus ja mitte “sõjaline erioperatsioon”, milleks seda seni nimetatud.

Oma pöördumises kasutas Putin mitmeid propagandataktikaid ja -narratiive, kinnitamaks, et Venemaa võitleb Ukrainas õige asja eest. Propastop toob välja pöördumises kasutatud läbiva narratiivi.

Taaskasutamisest kulunud narratiiv

Narratiivi leiame kohe Putini kõne esimesest lausest, mis puudutas olukorda Donbassis ja sõjategevust selle vabastamiseks neonatsliku režiimi alt, mis algas Putini sõnul 2014. aastal toimunud riigipöördest.

Vene meedia on neonatslikuks või fašistlikuks riigiks tituleerinud erinevaid Ida-Euroopa riike, kelle tegevus ei ole Venemaale meelepärane olnud. Sellega soovitakse veenda auditooriumi, et 20. sajandi võitlus natsidega ei ole läbi. Nii on juhtunud Eesti, Läti, Leedu, Poola, Moldova ja mitmete teistega. Euroopa Liitu ja kõiki teisi, kes Ida-Euroopa riikide suveräänsust toetavad, on nimetatud neonatside või fašistide toetajateks.

Nüüd on sellised süüdistused võimendunud, eriti Ukraina vastu. Süüdistuste puhul ei ole aga kunagi mainitud seda, et Ukrainat juhib Holokaustis ellujäänu lapselaps (Volodimir Zelenski), või et Ukrainas on natsiideoloogia seadusega keelatud. Sellegipoolest tõi Putin välja ühe suurema sõjavõiduna selle, et “Luhanski rahvavabariigis” on peaaegu kõikidest neonatsidest lahti saadud, samas kui Donetskis veel töötatakse selle kallal.

Sama lähenemine peegeldus läbivalt ka Putini pöördumises. Ta piiritles selgelt neonatslikud riigid ja kollektiivse lääne, kellest viimast süüdistas nii 2014. aasta kui 2022. aasta sõja põhjustamises. Putini nägemuses vallandas just kollektiivne lääs 2014. aastal sõja sellega, kasutades jõudu, organiseerides genotsiidi ja terrorismi kohalike elanike vastu.

Putini edasises mõttekäigus ilmnes aga teatud vastuolulisus. Ühelt poolt süüdistas Putin Ukraina valitsust russofoobia süvendamises ning konfliktis Venemaaga. Teisalt aga tõi Putin välja Ukraina varasema valmiduse viia läbi rahumeelseid rahuläbirääkimisi ja süüdistas kollektiivset läänt, kes õhutas Ukrainat kokkuleppeid murdma. Sellega püüdis Putin vähendada Ukraina riigi autonoomsust selle tegevustes. See omakorda joonib alla küsimuse, millises positsioonis Venemaa end näeb – kas ta näeb end võitlemas nn neonatside vastu, kellel on lääne toetus, või lääne vastu, kes kasutab sõjas vaid oma nn Ida-Euroopa käpiknukke?

 Kes on siis Venemaa suurim vaenlane?

Pöördumises teises pooles kuulutas Putin välja osalise mobilisatsiooni, mis on mõeldud hõlmama hetkel umbes 300 000 inimest. Otsus sobib mugavalt kokku äsja Duuma poolt heaks kiidetud eelnõuga, mis karmistab sõjaväekohustuste vältimise eest määratud karistusi. Uue seaduse järgi võib ametliku käsu eiramise karistuseks olla kuni 15-aastane vangistus.

Kuulujutt mobilisatsiooni väljakuulutamisest hakkas ringlema aga juba pöördumisele eelnenud õhtul, mille tulemusena kasvas drastiliselt Google’i otsingumootoris fraas “Kuidas lahkuda Venemaalt?”. Selle põhjal võiks oletada, et Venemaa suurim vaenlane võib olla tema ise.

Kuvatõmmised on pärit loos mainitud allikatest.