Soome: haridusega propaganda vastu

NATOga liitumise eel on Soome langenud Kremli propagandamasina massiivse rünnaku alla, kuid ei ole lasknud end sellest kuigivõrd mõjutada. Vaatamegi selles artiklis, kuidas on meie põhjanaabritel õnnestunud oma ühiskond propaganda ja libauudiste vastu immuniseerida ning kas meil on neilt äkki midagi õppida.

Soome on Kremli propagandakampaaniatega silmitsi seisnud alates sellest ajast, kui ta 1917. aastal vene võimu alt lahkudes iseseisvuse välja kuulutas. Kuid 2014. aastal, pärast seda, kui Moskva annekteeris Krimmi ja toetas mässulisi Ida-Ukrainas, sai selgeks, et lahinguväli on nihkunud: infosõda liikus võrku.

Soome valitsusametnike hinnangul pani Venemaa seejärel mõne aasta jooksul toime mitukümmend inforünnakut, mille eesmärk oli tekitada umbusaldust juhtide ja kodanike vahel ning panna neid tegema endale kahjulikke otsuseid. Samuti oli eesmärk muuta Soome kodanikud Euroopa Liidu suhtes kahtlustavaks ja hoiatada Soomet NATOga ühinemise eest.

Haridusreform ja väliseksperdid

Trollimise hoogustudes 2015. aastal kutsus Soome president Sauli Niinisto igat soomlast üles võtma vastutust võitluses valeinfoga. Aasta hiljem kutsus Soome oma ametnikke nõustama Ameerika eksperdid, kes õpetasid, kuidas võltsuudiseid ära tunda, mõista, miks need levivad, ja töötada välja strateegiad nende vastu võitlemiseks. Suletud uste taga toimunud töötubades keskenduti suures osas ühele asjale: tugeva rahvusliku narratiivi väljatöötamisele – selle asemel, et püüda ümber lükata Kremli valeväiteid.

Kriitilise mõtlemise tõhustamiseks reformiti ka haridussüsteemi. Keskkoolides muutus 2016. aastal kasutusele võetud riikliku õppekavaga infokirjaoskus ja tugev kriitiline mõtlemine ainetevaheliseks põhikomponendiks. Matemaatikatundides õpitakse näiteks, kui lihtne on statistika abil valetada. Kunstitunnis vaadatakse, kuidas pildi tähendust saab eri võtetega manipuleerida. Ajalootunnis analüüsitakse märkimisväärseid propagandakampaaniaid ning emakeeletunnis käsitletakse seda, kuidas sõnadega saab segadusse ajada, eksitada ja petta.

Harjutused hõlmavad YouTube’i videotest ja sotsiaalmeedia postitustest leitud väidete uurimist, meedia kallutatuse võrdlemist mitmesugustes klikipeibutusartiklites, uurimist, kuidas desinformatsioon lugejate emotsioone mõjutab ning isegi võltsuudiste kirjutamist õpilaste endi poolt. Soome faktikontrolli agentuur Faktabaari töötas valimiste eel välja digitaalse kirjaoskuse tööriistakomplekti alg- ja keskkooliõpilastele.

Meediakirjaoskuse arendamise eest ühiskonnas vastutab valitsus tervikuna ning selline asutusteülene lähenemine tagab, et nii riigiteenistujad kui ka kodanikud mõistavad seda probleemina, mis mõjutab kodanikuühiskonna paljusid aspekte, olgu tegemist hariduse, kultuuri, ajakirjandusvabaduse või veebikaubandusega. Mitmed eksperdid on nimetanud just Soome laiapõhjalist lähenemist desinformatsiooniga võitlemise edu põhjuseks.

Erinevate edetabelite esiotsas

Haridusreformi jõustumisest peale on Soome olnud Avatud Ühiskonna Instituudi (Open Society Institute) poolt koostatud meediakirjaoskuse edetabelis riikidest esimesel kohal. Viimases, 2021. aasta nimekirjas on Eesti Soome ja Taani järel kolmandal kohal.

Soome on desinformatsiooni jaoks eriti karm sihtmärk, kuna on läbi aastate olnud enamiku indeksite tipu lähedal mitte ainult meediakirjaoskuse ja hariduse, vaid ka ajakirjandusvabaduse, soolise võrdõiguslikkuse, sotsiaalse usalduse ja õnne osas. Nii oma elanike kui rahvusvahelise üldsuse silmis edukat riiki on üpris keeruline propagandavahenditega läbikukkujaks maalida.

See ei tähenda, et Kreml ei prooviks. Nüüd, mil Moskval on juba pea võimatu mõjutada Soome otsust liituda NATOga, otsib Kreml võimalusi diskrediteerida Soome võimu ja õõnestada ühiskonna toetust valitsuse otsustele. Äsjane näide on “peaministri tantsuskandaal”, kui internetti lekkisid videod Soome peaministrist erapeol. Koheselt kasutati materjale peaministri diskrediteerimiseks ja nii isiklikult tema, kui ka kogu valitsuskabineti ründamiseks. Sellise Soome liidrit halvustava tegevuse eesmärk on tekitada vastuseisu NATO laienemisprotsessi ja Ukraina abistamist toetava valitsuse vastu.

Venemaa on sihikule võtnud vähemused

Venemaa on pikka aega vaeva näinud, et oma sõnumiga Soome ühiskonda jõuda, kuid soomlased on desinformatsiooni suhtes immuunsed ja ohtudest teadlikud. Viimasel ajal on selgelt näha muutust Kremli taktikas – nüüd keskendub Soomes leviv Vene propaganda seal elavatele, peamiselt Aafrikast ja Lähis-Idast pärit vähemustele suunatud kampaaniatele. Sõnum sõnastatakse otse nende päritolukeeles ja levitatakse sotsiaalmeedias ja Interneti-foorumites, sageli Kremli sponsoreeritud nn trollifarmide poolt.

Tänu sellele võib Venemaa jõuda nende migrantideni, kes veel soome keelt ei räägi ja propageerida nende seas lääne-, Ameerika- ja Soome-vastaseid tundeid õhutavaid narratiive. Propaganda levitab sõnumit ka Soome ja Venemaa vahelise sõjaohu suurenemisest, mille eesmärk on tekitada viimastel aastatel Soome saabunud inimestes paanikat ja õhutada hirmu.

Venemaa viib läbi ka sihipärast kampaaniat Soomes elavate kurdide seas, väites, et vastutasuks Türgi nõusoleku eest NATO laienemisele mitte vastu seista, on Helsingi nad “maha müünud”. Samuti levitatakse sõnumit, et Soome riik pakub Ukraina pagulastele paremat kohtlemist kui Aafrikast või Aasiast tulijatele. Seda väidet propageeritakse ühiskonnas konfliktide tekitamiseks. Pikemas perspektiivis peaks selline propaganda õõnestama usaldust Soome ametivõimude vastu ja selle tulemusena häirima migrantide integratsiooni, mis võib destabiliseerida olukorda riigis.

Rahvusringhäälingu venekeelne programm

Soome on samas väga homogeenne riik – pea 90 protsenti elanikest räägib emakeelena soome keelt. Kuigi Soomes ei saa rääkida väga suurearvulisest venekeelsest vähemusest, panustab Soome ringhääling sarnaselt Eestile teadlikult venekeelsete uudiste ja sisu tootmisse. On tõlgendamise küsimus, mil määral on see venekeelne sisu suunatud siseriiklikuks ja mil määral piiritaguseks tarbimiseks. Erinevalt Eestist on Soome aga ka nii ajakirjandusvabaduselt kui ajakirjanduse usaldsuväärsuselt tarbijate silmis läbi aastate olnud erinevates edetabelites esimese viie hulgas.

Seega on Soomel olemas kogemus ja vahendid ka võõrkeelsete vähemuste kõnetamiseks ja Kremli propagandale vastu astumiseks. Sarnaselt desinformatsiooni levitajatele tuleb ka selle vastu võitlejatel rääkida inimestega nende emakeeles ja just neis kanalites, mida sihtrühm kasutab. Kõige olulisem on aga sisserändajad kiiresti ja edukalt ühiskonda integreerida ning Soome on juba tõestanud, et suudab seda tänu oma haridus- ja sotsiaalabi süsteemile suurepäraselt.

Kas Eestil oleks midagi Soomelt õppida? Kindlasti. Kuigi Eesti on Soomest märksa keerulisemas olukorras, kuna meie ühiskond ei ole kaugeltki nii homogeenne ning me ei suuda oma elanikele pakkuda ka võrreldavat heaolu, saame me siiski pöörata vähemalt sama suurt tähelepanu meediakirjaoskuse levikule ühiskonnas. Soome tõestab, et hea haridus ja vaba ning kvaliteetne ajakirjandus on kõige paremad vaktsiinid Kremli propaganda vastu.

Kuvatõmmised on pärit loos mainitud allikatest.