Leedukad viisid läbi ulatusliku propagandauuringu

Venemaa otsus Ukrainat sõjaliselt rünnata on endaga kaasa toonud ka suure Ukraina vastase propaganda tõusu. Teadagi pole füüsiline sõjategevus enam ainus rinne, läbi mille saaks riigi autonoomiat ja mainet õõnestada. Sellest ajendatult viis orgnisatsioon Civic Resilience Initiative (CRI) läbi ulatusliku meediamonitooringu Balti riikide meediaruumis tegutsevate venekeelsete uudisteportaalide põhjal, et uurida täpsemalt välja, kui palju ja mis tüüpi Ukraina vastast propagandat on kõige rohkem just Baltimaade inforuumis. CRI on Leedus tegutsev MTÜ, mis koosneb ekspertidest üle terve Euroopa. Nende eesmärk on suurendada meediakirjaoskust, võidelda valeinfo vastu ning harida avalikkust erinevate küberteemadega.

Oma uuringu läbiviimisel kasutasid nad peamise tööriistana meediamonitooringu platvormi NewsWhip, mis jälgis lisaks uudistele endale ka postitustele reageerinud Telegrami kasutajate aktiivsust ja asukohta. Uuringu vaatluse all oli spetsiifilisemalt periood 13. juunist kuni 28. augustini. Kõik artiklid kategoriseeriti seitsmesse erinevasse teemavaldkonda, millest Propastop teeb lühema eestikeelse kokkuvõtte, tuues kategooriate juures välja ka raportis esindatud näiteid.

1. Sündmused seotud Venemaa-Ukraina sõjaga

Tegemist on kindlasti kõige laiema narratiiviga, mis jaguneb omakorda mitmeteks alamnarratiivideks. Kokku leiti sellest teemast 188 artiklit (umbes 36% kõigist artiklitest), mis said sotsiaalmeedia kanalis Telegram kokku 94640 vaatamist.

28. juulil ilmus RuBalticu artikkel, kus toodi välja, et “erioperatsiooni eesmärk on Donetski ja Luhanski rahvavabariikide kaitsmine, ning operatsioon ei ole Ukraina inimeste vastu.” Reaalsus on aga teistsugune: perioodi 24.02–22.08 jooksul on antud regioonides tapetud 3317 inimest ning haavatud 4303 inimest. Suur osa neist olid tsiviilisikud, kes sattusid sõjatehnika põhjustatud plahvatuste keskele või lähedale.

Teine RuBalticu artikkel 23. juulil tõi välja narratiivi, mille järgi paluksid sakslased, et Zelenski teeks rahuleppe Putiniga, minnes kaasa Venemaa erisoovidega. Tegelikkuses oli artiklis tsiteeritud vaid anonüümseid kommentaare ühe artikli all, mis ilmus saksa väljaandes ‘Die Welt’. CRI toob aga välja, et ühe sakslaste läbi viidud uuringu kohaselt toetavad 70% sakslastest sõjas Ukrainat ning vaid 22% eelistasid, et Saksamaa neid ei toetaks.

2. Põgenikud

Ukraina sõjapõgenike kohta käivaid narratiive leiti kokku 15. artiklist (3% kõigist artiklitest), mis said Telegramis kokku 17942 vaatamist.

21. juulil ilmus artikkel “Leedu sotsiaalaktivist rääkis Ukraina põgenikega kaasnevast väsimusest”, kus kajastati kahte juba hästi tuntud Venemaa propagandasti Erika Švenčionienė’t ja Kazimieras Juraitist, kelle sõnul on Leedu inimesed väsinud ja vihased selle peale, et Ukraina põgenikud elavad paremat elu kui nemad. Eurobarometeri uuringu kohaselt on leedukad aga ühed Ukraina kõige suuremad toetajad: 88% inimestest pooldavad Ukraina rahalist aitamist, et nad saaksid militaarvarustust osta; 96% toetavad raha eraldamist humanitaarabiks ning üheksa inimest kümnest toetavad põgenike vastuvõttu Euroopa Liitu.

3. Sanktsioonide majanduslikud tagajärjed

Siin on tegemist teise kõige suurema narratiivigrupiga, millest pool hõlmab seda, kuidas esitatud sanktsioonid mõjuvad Läänele ja Euroopa Liidule endale, ning teine pool puudutab Venemaa reaktsiooni sanktsiooidele. Sellest kategooriast leiti 149 artiklit (28% kõigist), mille Telegrami vaatamiste koguarv oli 97457.

RuBaltic kajastas Venemaa välisministri Sergei Lavrovi avaldust, kus ta väitis, et Euroopa Liit on juba ära kasutanud kõik meetodid, et Venemaa majandust sanktsioonide abil rünnata. Sellega üritas ta inimesi veenda, et Euroopa Liidu sanktsioonid ei oma Venemaale mingit mõju, ning teevad rohkem kahju hoopis Liidule. Tegelikkuses on majanduslike sanktsioonide näol tegemist alati pikaajaliste mõjudega, sest igal riigil on ettevalmistatud ajutine strateegia taoliste ebameeldivustega toimetulemiseks. Näiteks kui me räägime kõrgemalt arenenud tehnoloogiast, siis selle importimine toimus tervelt 45% ulatuses Euroopa Liidust Venemaale. Sarnaselt on sanktsioneeritud elektroonika, autode ja sõjatööstuse ehitamiseks vajalike osade Venemaale eksportimine, mis hakkab nende tööstust mõne aja pärast tugevamalt mõjutama. Lisaks on langenud Venemaal toodetud autode arv 97%, kuna kõik ettevõtted on oma produktsiooni riigist välja viinud.

Venemaa Baltimaade Uuringute Keskuse president ja poliittehnoloog Nikolai Mezhevich rääkis (ja RuBaltic kajastas), kuidas Vilniusel ei oleks elektrit kogu riigi töös hoidmiseks, kui elektritarbimise kokkuleppest taganetakse. Kõnealune kokkulepe on esindatud nimega BRELL, mis on ühislepe Valgevene, Venemaa, Eesti, Läti ja Leedu vahel, tagades stabiilse elektrienergia varude liikumise nimetatud riikide vahel. Leedu president Gitanas Nausėda on see-eest öelnud, et Leedu on valmistunud selleks, et Venemaa Leedu antud elektrivõrgust lahti ühendab. Sama ütles Leedu energiaettevõtte Litgrid direktor, kelle sõnul suurendaks see hoopis Balti riikide koostööd ning elektri hind ei tõuseks oluliselt.

4. Venelaste ja vene keelt rääkivate inimeste olukord

Antud kategooria jaguneb samuti suures joones kaheks: narratiiv, et ukrainlased diskrimineerivad või terroriseerivad venekeelseid inimesi ning narratiiv, mille kohaselt mingi riik on russofoobne või ründab vene kultuuri. Selle kohta leiti kokku 93 artiklit (17% kõigist), mille kogu vaatamiste arv Telegramis oli 100496, mis on antud uuringus esitatud kategooriatest kõige kõrgem.

Narratiiv, mida ka Propastop on palju kajastanud, puudutab neonatsismi ja proto-fašistlike režiimide kehtestamist Balti riikides. RuBaltic kajastas näiteks Valgevene Ajakirjanike Liidu nõukogu esimehe Andrei Krivoshejevi väidet, et Balti riikides on juba kehtestatud proto-fašistlikud režiimid, mille eesmärk on segregeerida ülejäänud ühiskonnast Valgevene ja Venemaa ettevõtted ja vene keelt rääkivad vähemuskogukonnad.

Fašism on režiim, kus riik on tõstetud kõrgemale positsioonile kui riigi inimesed, ning mida juhib rangelt tsentraliseeritud autokraatiline valitsus koos diktatuurilise liidriga. Üheks selle tugevamaks tunnusjooneks on ka igasuguse opositsiooni mahasurumine. Kõigis Balti riikides on sõnavabadus ja väljendusvabadus põhiseadusega kaitstud, ning kõigil on demokraatlikult valitud esindus. Balti riigid on hakanud erinevaid majanduslikke suhteid Venemaa ja Valgevenega katkestama põhjusel, et Venemaa ründas Ukrainat, ning selle tulemusel on terve Euroopa Liit kehtestanud Venemaale sanktsioonid. Sellega ei diskrimineerita spetsiifiliselt venelasi või valgevenelasi, vaid riike ja nende tegevusi.

5. Sõjaoht Ida-Euroopas / Risk, et sõda ulatub Ukrainast kaugemale

Antud narratiivide kohta leiti kokku 26 artiklit (5% kõigist), Telegramis vaadatud 16747 korda.

10. juulist pärit artikkel väidab, et Ukrainal on plaan rünnata ja okupeerida Transnistria, mis on järjekordne Venemaa tunnustatud rahvavabariik Ukraina ja Moldova vahel. Sarnaselt Ukrainale ja Horvaatiale, on Kremli ametlik eesmärk kaitsta Transnistriani elanikke repressiooni eest, mistõttu on aladel ka Vene sõjavägi. Venemaa tegelik eesmärk on luua otseühendus Venemaa ja Transnistriani vahele, mis piiraks Ukraina veel rohkem ümber. Lisaks kasutaks Venemaa sellisel juhul võimalust ja laiendaks sõda ka Moldovasse.

Ukrainal pole aga mingeid plaane Transnistria ründamiseks. Juunis toimunud pressikonverentsil Kiievis esinesid koos Ukraina president Zelenski ja Moldova president Maia Sandu, kus Sandu väitis, et Moldova hoiab alal toimuval hoolikalt silma peal ja ei näe hetkel, et sellest kummalegi riigile suuremat ohtu oleks. Ta lisas, et Moldova teeb koostöös Ukrainaga kõik selleks, et regioon ei areneks millekski palju ohtlikumaks kummagi riigi jaoks.

6. Militaarabi Ukrainale

Suurem osa antud gruppi kuuluvates artiklitest puudutavad tehnilisi ja logistilisi küsimusi – tehnika valedesse kohtadesse ja kätesse suunamine/sattumine ning lääne riikide nõrgestumine tehnika saatmise tulemusel. Kokku leiti selle teema kohta 11 artiklit (2% kõigist), mida nähti Telegramis kokku 3705 korda.

7. Varia

Siia gruppi kuulub kokku 17 alamnarratiivi, mis ei mahtunud ülaltoodud suurematesse kategooriatesse. Mõned neist puudutavad spetsiifiliste poliitikute mainet, teised üritavad õõnestada mingi riigi seisukohti. Kokku on selles grupis 24 artiklit (4% kõigist), mis said Telegramis kokku 23432 vaatamist. Kõige rohkem leiti artikleid narratiividest “Riik X peaks jääma sõjaküsimuses neutraalseks” ja “Ukraina juhtkond on korrumpeerunud ja/või ebakompetentne.

Näiteks ilmus 11. juunil artikkel pealkirjaga “Läti president: Hitleri nimel võitlemine on patriootlik” Läti presidendi Egil Levitsi kohta, mis väitis, et president ülistab Lätis tegutsenud natse, ehitab neile monumente ja võtab maha neile pühendatud mälestusmärke, kes fašistid riigist minema ajasid. Tegelikult me teame, et kõik Levitsi isapoolsed sugulased tapeti Holokaustis, ning tema ema ja vanaema saadeti minema. Tema isapoolne perekond oli juudi-päritolu, emapoolne mitte. Hiljem, Nõukogude Liidu ajal, visati Levits ja tema vanemad Liidust välja, sest nad olid KGB arvates ohuks režiimile. Nähtavasti on  ta seda siiani.

RuBalticu artikli ajendiks oli Läti kommunismiohvrite mälestuspäeva kõne, kus president Levits süüdistas Venemaad ajaloo ümberkirjutamises ja võltsimises.

Kokkuvõte

Antud ajaperioodist leiti kokku 520 propagandat sisaldavat artiklit, millest üle 95% olid portaali RuBaltic.ru artiklid. Kõiki artikleid kokku vaadati Telegramis 354420 korda.

Kuvatõmmised on võetud käesoleva uurimuse raportist.