Dugina tapja ega Eesti-seose kohta pole tõendeid

21. augustil hukkus autopommi plahvatuses Vladimir Putini liitlase Aleksandr Dugini tütar Darja Dugina. Venemaa uurimiskomitee avalikustas 21. augusti pärastlõunal ametliku uurijate arvamuse, et tegemist oli tellitud mõrvaga. Päästjad leidsid pärast plahvatust tugevalt põlenud surnukeha, kelle isikut ei olnud võimalik koheselt kindlaks teha. Darja matused toimusid 23. augustil, kus jäeti mulje sellest, et tüdruk suri justkui terve Venemaa eest.

Kes on süüdi?

Venemaa sõnul on juhtunu eest vastutav Ukraina kodanik Natalja Vovk, kes põgenes pärast teo korda panekut Venemaalt Eestisse. Sellega seoses on mitmed Venemaa poliitilised juhtfiguurid ja propagandameedia esindajad sotsiaalmeedias sõna võtnud ja mitmed seisukohad on Eesti suhtes ähvardavad. Venemaa Föderatsiooninõukogu väliskomitee esimehe asetäitja Vladimir Džabarov kirjutas Telegramis, et kui Eesti keeldub kurjategijat välja andmast, on põhjus võtta Eesti valitsuse vastu ette „karme tegusid“. Vene propagandakanali RT juht Margarita Simonjan tegi Twiteris vihjeid eriteenistuste saatmise kohta Eestisse.

RIA Novosti poolt intervjueeritud Vene riigiduuma saadik Adalbi Šhagošev leidis, et Dugina tapmine võis olla kooskõlastatud Eesti eriteenistustega ja et teo toimepanija väljaandmisest sõltuvad Eesti ja Venemaa suhted. Putin avaldas Dugini surma puhul kaastunnet, Kremli esipropagandist Vladimir Solovjov kirjutas Telegrami kanalis, et Putin annab hukkunud naisele ordeni mehisuse eest.

Financial Times avaldas 22.08 aga artiklis, et nad on rääkinud telefonitsi Kiievis elava endise Venemaa duumasaadiku Ilja Ponomarjeviga, kelle väitel oli rünnaku taga rühm Vene partisanisõdureid, kes olid rünnaku eest ka vastutuse võtnud. Putini vastane Ponomarjev luges pühapäeva õhtul oma YouTube kanalil ette väidetavat süüdlasgrupi manifestot ja näitas lühikest klippi varjava riietusega mehest. Financial Times rõhutas aga, et seda väidet ei ole olnud võimalik tõestada.

Eesti koos läänega fakte ei leia

Eesti Kaitseuuringute direktor Indrek Kannik rääkis ETV saates “Ringvaade” võimalusest, et tegu võis olla FSB enda operatsiooniga või hoopis juhusliku apoliitilise mõrvaga. Sündmuste käik, mille FSB on oma ametlikus versioonis välja käinud, tõestaks Indrek Kanniku sõnul FSB läbikukkumist.

Fotol, mille FSB Vovki väidetavast Aasovi rügemendi sõjaväepiletist avalikustas, on Lauri Linnamäe analüüsi kohaselt võltsimise tunnused. Sõjaväepileti ehtsuses kahtles ka Aasovi rügemendi võitleja Vladislav Žavoronok, kelle sõnul ei ole dokument Aasovi rügemendi sõjaväelase oma. Ka tõdes Washington Post 22. augustil avaldatud loos, et väljaandel ei läinud korda Venemaa väiteid kontrollida.

FSB avaldas 22. augusti õhtul ka lindistused, mida jagati kohe Ria Novosti Telegrami kanalis, mis näitasid väidetavat kahtlusalust Duginat jälitamas, aga nende autentsust ei ole suudetud seni kinnitada. Avaldatud lindistused näitavad ainult väidetavat kahtlusalust oma autoga läbi Moskva sõitmas, Dugina elamukompleksi sisenemas ning Venemaalt lahkumas. Sellest hoolimata ei pakutud välja videotõestust sellest, et Vovk oleks kusagil sündmuspaiga lähedal viibinud. Lisaks ei toodud välja ühtegi tõendit, mis räägiks selle kasuks, et Vovk oli seotud autopommiga või selle paigaldamisega.

Seni ei ole ühtegi vettpidavat tõendit selle kohta, et Dugina tapmise eest on vastutav Natalja Vovk, ega ka selle kohta, et Natalja Vovk põgenes pärast teo korda saatmist läbi Pihkva Eestisse. Seetõttu võib öelda, et tegu on Venemaa provokatsiooniga Eesti vastu, mis on tõenäoliselt tingitud Eesti seisukohtadest, mis Venemaale vastumeelsed on. Nende hulgas on tõenäoliselt  Eesti poolt välja pakutud viisapiirangud, kaheksas sanktsioonipakett ja hiljutine punamonumentide teisaldamine. Ühtlasi langeb juhtumi ajastus kokku peatselt saabuva Ukraina iseseisvuspäevaga (24.08).

Kuvatõmmised on pärit loos mainitud postitustest.