“Pakume tanki vastu küttepuid ja sooje riideid!”

Propastopi monitooringurobot Propamon oli teisipäeval taas punases, sest leidis Vene meediast 65 Eestist kõnelevat artiklit. Valdav osa neist rääkis Narva tanki teisaldamisest. Teeme ülevaate vastukajadest Vene meedias.

Kulunud narratiivid

Valdav osa lugudest oli küll neutraalse tooniga ja piirdus Eesti meedia refereerimisega, kuid leidus ka krõbedamaid ütlemisi. Mitmed väljaanded kajastasid Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova kirjutas Telegrami postituses, et välisminister Reinsalu avaldus tühistada monumendivastaste elamisload on „ähvardus“.

„See on otsene ähvardus võimuesindaja poolt. Oht ei ole ainult sõnavabadusele, pluralismile, ajaloolisele tõele, inimõigustele ja -vabadustele. See on oht Eesti riiklusele, mis on 40 a. jooksul üles ehitatud demokraatlike mustrite järgi. Demokraatia aluspõhimõtteid on õõnestanud Eesti poliitikud, kes on anglosakside marionetid”.

Lisaks kulunud väärnarratiivide kasutamisele eksis Zahharova ka numbritega – Eesti iseseisvus taastati 1991, seega on Eestis demokraatiat ehitatud 31, mitte 40 aastat.

Telegramis võttis sõna ka kohalik Vene saatkond, mille hinnangul „ei teadvusta Eesti poliitikud, et oma tegudega aitavad nad kaasa natsismi rehabiliteerimisele, kuid see ei vähenda nende ajaloolist süüd ja vastutust tulevaste põlvede ees“.

Pervõi kanali uudised andsid teada, et Eesti „taaskord šokeerib oma russo­foobia mastaapsusega“. Intervjueeritute seas oli ВМЕСТЕ/KOOS liider Oleg Ivanov, kelle sõnul oli tegu „valitsuse sõjalise erioperatsiooniga“. 

„Teist rinnet pole vaja“

Baltnews – mis Eestis taas loetav on – tegi ülevaate 15. augustil toimunud Rossija Segodnja meediagrupi ümarlauast “Baltikumid vs Venemaa: ksenofoobsed otsused ja nende tagajärjed.” Loos pealkirjaga „Eesti võimud provotseerivad venelasi avama lisaks Ukraina omale ka teist rinnet“ kirjeldatakse Baltnewsi ajakirjaniku küsimust ümarlaual osalejatelt – kuidas saab Venemaa toetada Eestis elavaid venelasi, kes on monumentide teisaldamisele kategooriliselt vastu.

Venemaa Balti uuringute keskuse juht Nikolai Meževitš vastas küsimusele, öeldes, et kahjuks praegu veel ei saa Venemaa aidata. Meževitši sõnul provotseerib Eesti monumente teisaldades Venemaaga konflikti, kuid Venemaa ei saa sellele alluda, sest „praegu pole võimalik teist rinnet avada“.

Propastopi lugejatele on Venemaa Balti uuringute keskuse juht Nikolai Meževitš tuttav 2017. aasta algusest, kui Svobodnaja Pressa avaldas temaga pikema intervjuu pealkirja all “Leningradi tuumajaam on saanud eestlaste sihtmärgiks”. Tookord käis Meževits tundmatule Eesti eksperdile toetudes välja mõtte, et Eestil on plaan Venemaa agresiivsete sammude korral rivist välja viia sealsete tuumajaamade ohutussüsteemid. 2020. aastal levis Eesti venekeelses sotsiaalmeedias Meževitsi väljaütlemine, et koroonakriisi tõttu kannatab majanduslikult Balti riikidest kõige rohkem just Eesti. Meževits on olnud Venemaa meedias sh Sputnikus aktiivne valvekommentaator Eesti ja teiste Balti riikide teemadel, väljendades valdavalt negatiivseid hoiakuid Eesti, Läti ja Leedu kohta.

„Soojad riided tanki vastu!“

Tanki teisaldamise uudis tõi Venemaal kaasa ka naljaninade killuviskamisi. Kurski oblasti juht teatas oma valmisolekust tank ära vedada ja pakkus Eestile igakülgset abi. “Oleme valmis pakkuma oma Eesti “partneritele” talve eelõhtul kompensatsiooniks küttepuid, sooje riideid või muid Kurski toodangu kaupu ja tooteid, mida noor demokraatia vajab, ” ütles Kurski oblasti juht Roman Starovoit.

Starovoit lubas ka katta tanki transpordikulud Kurski oblastisse.

Kuvatõmmised on loos viidatud lehekülgedest.