Narva tanki teemat võimendasid Eestis suletud kanalid

Vene meedia kajastas Narva tanki ümber toimuvat loiult, kuid sotsiaalmeedias vedasid teemat Baltnews, Rubaltic ja RT Balti piirkonna ajakirjanik.

Kajastused Vene meedias

Augusti esimesel nädalal näitas Propastopi monitooringurobot Propamon Eestist kõnelevate lugude kasvu tavapärasest kõrgemale tasemele kahel päeval, neljapäeval (29 artiklit) ja reedel (30 artiklit). Samas ei olnud kõik Eestist kõnelevad lood punamonumentide teemal, kajastamist leidis ka USA sõjalaeva visiit Tallinnasse, inflatsioon ja Eesti ettepanek kehtestada viisakeeld Venemaa kodanikele.

Eestis asuvatest punamonumentidest või kitsamalt Narva tankist kõneles nädala jooksul 21 lugu. Enamik keskendus Kremli pressisekretär Dmitri Peskovi kommentaarile (Venemaa mõistab hukka selle, et Eestis kavatsetakse võtta maha Nõukogude mälestusmärgid, aga neil ei ole võimalusi seda takistada), president Alar Karise ettepanekule viia tank Narva muuseumi ja Riigikantselei juurde moodustatud mälestusmärkide töörühma salastatus.

Tanki teemat vedas Telegramis Baltnews

Ehkki Venemaa propagandakanalitele on kehtestatud Euroopas piirangud seoses Venemaa sõjategevusega Ukrainas, ei takista see nende tegutsemist sotsiaalmeedias.

Baltnews kirjutas Telegramis Narva tankist läinud nädala jooksul 18 korral. Väljaandel on Telegramis üle kaheteist tuhande jälgija. Kanalil said Narva tanki teemal sõna nii Baltnewsi peatoimetaja Andrei Starikov kui RuBaltic.ru peatoimetaja Aleksandr Nosovitš.

Starikovi hinnang olukorrale oli, et Balti riigid on hävitanud sidemed Venemaaga, et saada NATO polügooniks, ja Balti riigid dikteeivad USAle ja Elile Venemaa-suunalist poliitikat.

Nosovitš leidis, et tankiga seotud protestide toimumise võimalus on olemas, kuid need on pigem spontaansed kui organiseeritud ning need ei mõjuta Eesti sisepoliitikat, kuna venekeelsel elanikkonnal Eestis puudub poliitiline esindatus.

Teises, emotsionaalsemas postituses hoiatas RuBaltic.ru peatoimetaja, et “Narva rahutuste tagajärjed Eesti omariiklusele võivad olla veel dramaatilisemad kui pronkssõduri lammutamisel Tallinnas”.

Postituste kommenaarid kutsusid üles massilisele kodanikuallumatusele, hoiatasid, et “Ukrainas algas kõik samamoodi” ja leidsid, et Narva vajab kas autonoomiat või kuulumist Venemaa koosseisu.

RT ajakirjanik võimendas narvaka TikToki postitust

3.augustil, mil kuulujutt tanki teisaldamisest levima hakkas, postitas üks Narva elanik TikToki video autodest, mis tanki lähedale pargitud olid: “Tulime tanki kaitsma. Autosid on väga palju ja kõik sõidavad siia.”

Päev hiljem jagas videot oma Telegram kanalil RT ajakirjanik Aleksei Stefanov, mida omakorda jagas Baltnews. RT ajakirjaniku ja Baltnewsi võimenduse saanud videot vaatas enam kui sada tuhat inimest, see kogus ligi kümme tuhat reaktsiooni ja ligi tuhat kommentaari. Tanki kaitsjatele avaldasid toetust emotsionaalsed postitused Lätist, Valgevenest, Moldovast, Kõrgõzstanist, Kasahstanst, Transnistriast. Toetavad postitused olid tehtud ka Donetskist ja Luganskist.

Kommentaarides kutsuti inimesi üles astuma ajaloo hävitamise vastu üles ühiselt kõigis Balti riikides, heiskama tanki juurde Nõukogude Liidu lippu, organiseerida tanki kaitsma rohkem inimesi. Oli ka hoiatavaid kommentaare, mis küsisid, kas võimud soovivad Ida-Virumaal teist Donbassi näha ja ennustasid, et piirkonnast saab peagi Venemaa osa.

Alanud nädalaks võib ennustada taas keskmisest suuremat kajastust Vene meedias ja sotsiaalmeedias. Hoiame lugejad jõudumööda arengutega kursis.

Kuvatõmmised on loos viidatud lehekülgedelt.