14.07.2022
Eile, 13. juulil hommikul eemaldas Rakvere linn seal asunud punamonumendi ja alustas sellega seotud säilmete ümbermatmisega. Sündmusest saab ülevaate näiteks selle ERR uudise vahendusel.
Propastop vaatas, kuidas kajas juhtum vastu Kremli propagandameedias. Eelduseks oli, et monumendi eemaldamine saab jõulise vastukaja, milles Eestit süüdistatkse fašismi toetamises ja russofoobias, ajaloo võltsimises ja venekeelsete inimeste taga kiusamises. Just selliste siltidega on vürtsitatud varasemad punamälestusmärkidega seotud propagandajuhtumid.
Some ehk sotsiaalmeedia
Kremlimeelsed grupid Eestis reageerisid monumendi eemaldamisele kohe hommikul. Vahendati Eesti meediast pärit uudiseid, mitmesse gruppi postitati omaloodud videoid ja fotosid monumendi asukohast. Mõnegi postituse juures oli tunda, et teemat püütakse suuremaks õhutada. Nii näiteks varustas Oleg Bessedini oma video pildiga, millel nimetatakse toimuvat just monumendi “hävitamiseks”.
Domineerivad vihased või segaduses reaktsioonid. Kommentaarides valitseb arusaam, et tegu on lubamatu ja et ajalugu ei tohiks torkida. Näha on süüdistusi vandalismis ning muidugi fašismis. Samas on ka kommentaare, mis kiidavad maha võtmise heaks.
Somerakenduse Telegram kremlimeelsetes gruppides, näiteks grupis Baltnews, sõimatakse monumendi eemaldajaid korralikult.
Tervikuna võib siiski öelda, et postitused pälvivad pigem keskpärast vastukaja ja erilist arvamustormi pole märgata.
Venemaa saatkond Eestis reageeris alles sama päeva õhtul kell 18:28, nimetades sündmust eskaleerivas toonis “sõjaks nõukogude monumentidega”. Saatkond on olnud peamine mälestusmärkidega seotud teema võimendaja Eestis ning kirjutanud Rakvere punasambast tänavu 9. mail ja ka 2020. aastal.
Venemaa meedia
Uudist on vahendanud teisejärgulised propagandakanalid Baltija.eu ja Regnum, sellegi loo pealkiri pärineb Eesti meediast ja on seega pigem neutraalse tooniga.
Kokkuvõte
Tõenäoliselt jätkab Kremli propagandavõrgustik teema käsitlemist veel lähipäevil. Siiski pole tänahommikuse seisuga monumendi eemaldamine kardetud reaktsiooni tekitanud. Küllap on valitud õigesti sündmusest teavitamise taktika. Plaanidest ei teavitatud pikalt ette, kuid samal päeval piisavalt infot Eesti venekeelsetes kanalites, mis takistas kuulujuttude levima hakkamist.
Ka eemaldamise aeg oli valitud õnnestunult – vist on Kremli propagandistid juulis puhkusel. Lisaks soosib laiem Ukraina sõja kontekst ideoloogiliste monumentide eemaldamist avalikust ruumist.
Selles, kas järgmiste propagandamonumentide eemaldamine Võsul, Pärnus, Emmastes ja Nõos läheb sama libedalt, ei saa enam kindel olla. Mida rutem need aset leiavad, seda parem, set Kremli käsilased on saanud eelhoiatuse.
Pildid: kuvatõmmised loos mainitud artiklitest-postitustest.