OSINT kummutab Kremli väited Ukraina ostukeskuse rünnaku kohta

Venemaa õigustas Krementšukis asunud kaubanduskeskuse Amstor rünnakut vastuoluliste seletustega. Uuriva ajakirjanduse rühmitus Bellingcat uuris, mida avaandmed rünnaku kohta näitavad. Propastop avaldab loo Bellingcati loal, veidi lühendatult.

27. juunil jõudsid avalikkuseni teated Venemaa õhurünnakust Krementšukis asunud Amstor ostukeskuse pihta. Järgnesid fotod plahvatusest ja teave hukkunutest.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi andsis teada, et rünnaku hetkel oli ostukeskuses tuhatkond inimest. Kaheksateist inimest hukkus, mitmed on kadunud.

Reuters vahendas Ukraina õhukaitseväe hinnangut, mille kohaselt pommitasid ostukeskust Venemaa lennikid Tu-22M3 rakettidega X-22.

Kremli vastuolulised seletused

Venemaa poliitikud ja nende toetajad õigustasid rünnakut vastuoluliste seletustega.

Venemaa suursaadiku asetäitja ÜRO juures Dmitri Poljanski sõnul oli tegu Ukraina provokatsiooniga, millega Kiiev soovis Ukrainat NATO tippkohtumise eel fookuses hoida.

Venemaa kaitseministeeriumi kõneisik Igor Konašenkov ütles, et Venemaa õhuväe rünnak toimus angaaride pihta, kus hoiti Ühendriikidest ja Euroopast pärit sõjavarustust. Konašenkovi sõnul asusid angaarid ostukeskusest paarisaja meetri kaugusel ja ostukeskus süttis, kui raketid angaare tabasid. Konašenkov lisas, et ostukeskus ei olnud kasutuses.

Niinimetatud Luganski rahvavabariigi esindaja Vitali Kiseljevi sõnul oli ostukeskus ise kasutusel relvalaona. Sama väidet leiab ka mitmel pool sotsiaalmeedias.

Ometi ei toeta avaandmetel põhinevad tõendid neid väiteid.

Mida Krementšukis rünnati?

Sotsiaalmeedias avaldatud kaadrid näitavad leekides ostukeskust.

 

 

 

 

 

 

 

 

Hiljem filmitud kaadrid näitavad sissevarisenud katusega põlenud ostukeskust.

Venemaa kaitseministeeriumi väite kohaselt sai ostukeskus kannatada üksnes laskemoona plahvatuse tõttu lähedalasuvas angaaris. Kaitseministeeriumi väitel sai tabamuse ka lähedalasuv rongidepoo.

Satelliitfotod ja postitatud videod lükkavad need väited ümber.

Ostukeskusest ja tehasest põhjapool asuvas pargis olnud turvakaamera videod näitavad kahte rünnakut.

Lõunasse, tehase poole suunatud kaamera salvestus näitab ostukeskuse poolt tõusvat suitsupilve (fotol tähistatud punase noolega).

Mõned sekundid hiljem leiab aset teine rünnak, mis toimub kaamerale palju lähemal ja mille kuma on veepeegelduses selgelt nähtav.

Sentinel-2 L1C satelliitfotod kinnitavad õhurünnakuid. Allpool olev võrdlus näitab tehase ja kaubanduskeskuse piirkonda enne ja pärast pommitabamusi.

Teisel pildil on näha, et ostukeskuse katus on sisse vajunud ja kahjustusi on näha ka tööstushoonel.

Sama kinnitavad ka Planet satelliitfotod.

Kaubanduskeskuse ja teise rünnakusihtmärgi vahel asuvad hooned on rünnakust puutumata. Vahemaa kahe sihtmärgi vahel on umbes pool kilomeetrit.

Ukraina presidendi nõuniku jagatud video näitab raketti lähenemas kaubanduskeskusele ja sellele järgnenud plahvatust.

Turvakaamera, mis video salvestas, asub siin.

See koos faktiga, et kaubanduskeskus sai otsetabamuse ja et selle ümber ei ole teisi purustusi lükkab ümber Venemaa kaitseministeeriumi väite, nagu oleks kaubanduskeskus saanud kannatada tehasepiirkonnast levinud tulekahju tulemusena.

Kas kaubanduskekus oli kasutusel?

Venemaa väitis ka, et kaubanduskeskus ei olnud kasutusel. Seda väidet kajastas ka kremlimeelne uudistesait LifeNews, mis väitis, et Google’i hinnangute puudumine viimastel kuudel ja kaubanduskeskust seestpoolt näitavate fotode puudumine näitab, et õhurünnaku ajal oli keskus suletud.

Need väited ei vasta tõele.

Inimesed postitasid kaubanduskeskuse ostutšekke näitamaks, et keskus oli rünnaku ajal avatud.

Sotsiaalmeedias on kaubanduskeskuses asunud poodide postitusi, mis kinnitavad, et nad olid rünnaku ajal avatud. Silpo, Ukraina toidupoekett andis teada, et kuus selle töötajat sai õhurünnakus viga ja on haiglas. Jaemüügikett Comfy teatas ühe töötaja hukkumisest.

Ekstamine ja eitamine

Venemaa esitatud versioon toimunust ei lange kokku avaandmete pakutavate tõenditega juhtunu kohta. Ka ei ole Venemaa ametkonnad teinud kättesaadavaks tõendeid, mis nende väiteid kinnitaksid.

Vastupidiselt Venemaa kaitseministeerumi väidetule näitavad avaanded, et kaubanduskeskus ei saanud kannatada lähedalasuvas industriaalpiirkonnas toimunud plahvatuse tõttu. Selle asemel näitavad videokaadrid, et kaubanduskeskus sai õhurünnakus otsetabamuse.
Tegu oli 219 000 elanikuga linna peamise ostukeskusega. Kümned kaubanduskeskuses olnud inimesed on senini kadunud.

Kuvatõmmised on pärit Bellingcati loost. Loo täisversiooni saab lugeda siit.