Ka Kremli meedia esitab Kaja Kallast sõjaprintsessina

Peaminister Kaja Kallas avaldas 11. juunil Briti väljaandes The Telegraph arvamusartikli (siit saad lugeda Delfi eestikeelset ülevaadet), milles kirjutab vajadusest jätkata kindlameelset toetust Ukrainale ja panustada Venemaa võitmisesse nii sõjaliselt kui majanduslikult. Lugu rõhutab Lääne Venemaa-poliitika muutumise möödapääsmatust.

Monitooringurobot Propamon andmetel sai artikkel Venemaa meedias suurt tähelepanu. Seda refereerisid TASS, Izvestija, REN TV jt suuremad portaalid. Pealkirjad tõid esile Kallase nime ja tsitaadid, et rahu tegemine Venemaaga oleks ennatlik ja agressoriga ei tohiks toimuda üldse mingit läbikäimist ega äri.

Kallase selged seisukohad Ukraina sõja ja Lääne positsiooni suhtes on saanud Kremli meedias Ukraina sõja edenedes üha rohkem tähelepanu:

• 11.-12. juuni: kõnealuse The Telegraphi artikli mitmekanaline kokkuvõte.

• 6.-8. juuni: mitmed Kallase sõnade refereeringud, teemaks NATO idatiiva tugevdamise vajadus ja kohtumisel UK peaminister Boris Johnsoniga öeldu.

• 31. mai: Venemaa meedia tõlgendab Kallase sõnu kuuenda sanktsioonidepaketi kohta kui märki, et Euroopa pole sanktsioonides ühtne. Mai lõpus ironiseerib Venemaa välisministeeriumi kõneisik Maria Zahharova Kallase sõnade üle, et Lääne liidrid ei peaks Putinile helistama.

• 11. mai: suurem kajastuste laine, teemaks Kallase väljendatud vajadus hakata eemaldama Eestis punamonumente.

• Sõja algusest kuni mai keskpaigani Kallase seisukohad Venemaa meediasse pääsenud ei ole, erandid vaid mõned üksikud refereeringud teisejärgulistes kanalites.

• Viimane suurem Kallase seisukohtade avaldamise laine enne sõda jääb 15. veebruari. Toona püüdis Kremli meedia leida märke toetusest Venemaale ja levitamist leidis Kallase seisukoht, et Vene propagandakanaleid ikkagi sulgema ei peaks.

Seisukoht muutub selgemaks
Näha on kajastuste tooni muutust üha selgemalt Ukrainat toetavaks ja agressorit taunivamaks. Kasvanud on ka kanalite olulisus. Üha rohkem vastab Venemaa meedias edastatud narratiiv raudse leedi ja sõjaprintsessi kuvandile, millisena Eesti peaministrit tajutakse Läänes.

Propastopi hinnangul on Eestile kasulik, et  meie riigi ametlik positsioon on selgelt väljendatud ja pole kohta arusaamisel, nagu võbeleks Eesti Venemaa tegevuse toetamise ja taunimise vahel. Kremli meedias on asi ühene: Eesti ja Kaja Kallas on Venemaaga vastaspoolel.

Eesti selgest seisukohast võib tuleneda ka Idanaabri propagandas äsja kerkinud narratiiv, nagu oleks Venemaal õigus Narva linna “tagasivõtmiseks”. Sellest rääkis Putin Peeter Esimese 350. sünniaastapäeva üritusel, teemat on juba edasi arendatud ka propagandaautorite, näiteks politoloog Juri Gorodenko poolt REN TVs. Vahest on tegemist vastulöögiga meie otsustavusele?

Torkab silma, kui tähelepanelikult jälgivad Kremli propagandistid UK ajakirjanduses toimuvat. Seal edastatud seisukohad jõuavad Venemaa meediasse palju tõhusamalt kui Eesti inforuumis  avaldatud lood.

Pane tähele: Propastop ei too enam otselinke Kremli propagandakanalitele, vaid lood leiab Propamoni kaudu märksõnade või kuupäevade järgi otsides.

Pildid: kuvatõmmised kõnealustest artiklitest.